Jäta menüü vahele
publik kinosaalis

Filmisoovitusi

Mõned filmid saab kohe, lehelt lahkumata, ära näha.

Fenno-Ugria Asutusest saab laenutada mitmeid soome-ugri teemalisi dokumentaalfilme. Allpool saab filmidest ja nende tegijatest pikemalt lugeda. Mõned filmidest saab ka kohe siinsamas, lehelt lahkumata, ära näha.

Jupiter soovitab: vaata ka Hõimupäevad 2020 filmi- ja saateprogrammi!

jupiter.err.ee

“Juri Vella maailm”

  • Dokumntaalfilmi stsenarist, režissöör, operaator, helioperaator ja produtsent on Liivo Niglas
  • Valmimisaasta 2003
  • Vene ja neenetsi keeles. Inglis-, vene-, prantsus- ja eestikeelsete subtiitritega
  • DVD 58 min
Katkendei dilmist “Juri Vella maailm”

Dokumentaalfilm räägib metsaneenetsi ühiskonnategelasest ja kirjanikust Juri Vellast, mehest, kes vastukaaluks pealetungivale “tsivilisatsioonile” on loonud oma maailma. 10 aastat tagasi läks ta külast ära taigasse põhjapõdrakasvatajaks. Ta rajas paarikümne hektari suurusele maa-alale suve- ja talvelaagrist koosneva põhjapõdrakasvatuskompleksi, kuhu kolisid elama ka tema kaks tütart peredega.

Tegemist pole lihtsa karjakasvatustaluga, vaid omaette väikese maailmaga, mis peab sealsetele elanikele pakkuma kaitset Siberi põlisrahvaid varitsevate ohtude eest, milledeks on ühelt poolt alkoholi põhjustatud degenereerumine ja teiselt poolt traditsioonilistele elatusaladele vaenulik Vene riigi ekstensiivne majanduspoliitika. Et säästa oma lapselapsi külas valitsevate sotsiaalsete ja psüühiliste probleemide eest, on ta oma talvelaagrisse rajanud kooli, kus viit last õpetavad kaks ukraina päritolu õpetajannat.

Lisaks põdrakasvatusele ja ühiskondlikule tööle Handi-Mansi autonoomse ringkonna erapõdrakasvatajate liidu esimehena on ta loonud Varjogani vabaõhumuuseumi, etnograafilise ja põhiliselt enda salvestatud videoarhiivi hantide ja metsaneenetsite elust.

Kriitik Andres Laasik kirjutas Eesti Päevalehes (13.02.2003): “Tõsielufilm Juri Vella maailm räägib midagi olulist. Lugu mehest, kes naaseb põhja-põdrakasvatuse ja tundraelu juurde, õpetab ellujäämist iseendana.”

“Elavalt maetud” 🎥

  • Autorid: Madis Arukask ja Taisto Kalevi Raudalainen
  • Režissöör: Maarika Lauri
  • ETV 2006
  • DVD
  • Vaata filmi
kaader filmist

Filmi algmaterjal on üles võetud kunagises kloostrikülas D´azarvis (Jašozero) 2005. aasta juulis. Dokumentaalset käsitlust raamib Põhja-Venemaal laialt tuntud muistend “endamatjate tšuudide” kohta. Seda on vepslased kõnelnud paiguti ka iseendi kohta. Feliks Oinasele toetudes võiks legendi algupära pidada ka õigeuskliku impeeriumi koloniaaltegevuse õigustuseks “vaimupimedate paganate” hävitamisele.

D´azarvi viimane päriselanik Maria Anissimova meenutab kompromissitu ausameelsusega 1920. ja 1930. aastatel toimunud ulatuslikku topoklasmi (kohaliku kultuuriruumi kahjustamist) ja sellele järgnenud etnotsiidi (rahvahävingut). Oma jõuliselt eetiliste hoiakute ning pärimussidusa maailmavaatega osutub Maria paikkondliku mälu suurepäraseks hoidjaks. Maria ema oli vepslane Vehrutšeist ja isa pooleldi venelane Kušlegast (vepsa Kus’selga). Maria pagižeb vepsa keelt tönkamisi, sest paar-kolm aastakümmet selle vaegkasutust on muutnud kõnelemise vaevaliseks.

Siin laante rüpes elunevad aga ka järve-, sauna-, maja- ja metshaldjad ja käivad kalmulised. Kui saunas, laudas või järve ääres põhjendamatult käratseda või tülitseda, siis võib see kaasa tuua haldjarahva kättemaksu – keegi kas upub, eksib, lõpeb mõni loom või mõni maja hävib kahjutules. Üle kõige pelgab Maria aga äikseilma. Siis katab ta kinni aknad ja peeglid ning peidab ära terariistad.

Maria argiellu kuuluvad ka pühakud – Neitsi Maarja, Nikolai Imetegija ning kohalik kaitsepühak Iona Jašozerski. Kahjuks oli need esiemade poolt pärandatud hinnalised puule maalitud ikoonid temalt äsja röövinud jõuk munkadena esinenud vargaid. Maria on intensiivne unenägija ja -tõlgendaja. Pärast oma mehe lahkumist nägi ta abikaasat unes pea kõigil neljakümnel ööl. Kadunuke liigub kuue nädala vältel veel oma endistel radadel – kalavetel, õuel ja isegi kodutares. Maria on näinud ka mitmeid endeunesid – muu seas sellest, kuidas küla jääb kunagi täiesti inimtühjaks.

Filmi lõpetab rituaalne itkemine ning lahkunu mälestamine D´azarvi uuemal külakalmistul, kuhu filmi peategelane mattis hiljuti mehe. Tegelikkuses kestis esitus üle poole tunni, ent filmi jõudis pingestatud ja sugestiivsetest itkulauludest vaid kolme minuti jagu valitud lõike.

“Päikeselapsed”

  • Nikodemus Film 2002
  • Autorid: Liis Ruussaar, Kristel Kaljund
  • Udmurdi keeles eestikeelsete subtiitritega
  • DVD 34 min
  • Toetajad: Hõimurahvaste Programm. film valmis Soome-Ugri Rahvaste Infokeskuse ja Nikodemus Filmi koostöös.

“Päikeselapsed” on oma autorite sõnul uurimusfilm udmurdi identiteedist ehk audiovisuaalselt dokumenteeritud sotsiokultuuriline pilt udmurtidest.

Tallinna Ülikooli doktorant Anne-Liis Peterson (Ruussaar) ja Müncheni Ülikooli doktorant Kristel Kaljund intervjueerisid 2001. ja 2002. aastal Venemaal Udmurdi vabariigis elavaid udmurte. Võttekohad olid Ižkar, Kez, Izgurt ja Kuzebajevo.

Küsitlustest pidi selguma, kuidas tajuvad udmurdid oma identiteeti. Samuti selgub filmist, millises suhtes on udmurdi ja vene identiteet ning kuidas nad koos toimivad. Udmurdid kõnelevad ka oma kultuuri hetkeolukorrast, udmurtide mainest ja muust sarnasest. Küsitletute hulgas oli nii tavalisi maainimesi kui ka haritlasi ja ärimehi. Meilgi tuntud udmurdi šamaan-kunstniku Juri Kutšõrani intervjuule lisaks näidatakse katkendit ta performance’ist.

Autorid kirjutavad: “Soome-ugri väikerahvaste liikmetel Vene Föderatsioonis on välja kujunenud kahene etniline identiteet, milles soomeugriline rahvuslik identiteet on vene identiteediga läbi põimunud. Sellise identiteedi kujunemine on tingitud rahvusliku intelligentsi vähesusest, emakeelse kooli puudumisest ning väikerahvaste vähestest õigustest. Ainult oma rahvusliku identiteedi omamine oleks piirav element inimlikul tasandil: samaaegselt venelane olles saab tunda ennast täisväärtusliku kodanikuna ning kasutada enam võimalusi, kuivõrd Venemaal pole ei majandus ega demokraatia just heal järjel. Kahese etnilise identiteedi omamine pole iseenesest veel ohtlik. Küll aga on udmurdi identiteedi puudumine ohuks udmurdi rahva tulevikule.”

Soome-ugri permi keelerühma kuuluvaid udmurte on umbes 750 000, udmurdi keelt emakeelena kõneleb neist 70%.

Uurimusfilm on interditsiplinaarne projekt, mis ühendab sotsioloogia, fennougristika ja interkultuurilise suhtluse valdkonda. Valitud lähenemist õigustab vajadus uurida soomeugri rahvaid ning nende kultuuri ja identiteeti kui arenevat ja ümbritseva keskkonnaga suhtlevat fenomeni, nii nagu tänapäeval uuritakse näiteks enamikku elujõulistest Euroopa rahvaist. Loe lähemalt.

“Permikomi sügis”

  • Autor: Indrek Jääts
  • Režissöör ja operaator: Maido Selgmäe
  • Produtsent: Pille Runnel
  • Tootja: ERM 2009
  • Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Hõimurahvaste Programm
  • DVD (EE, RU, EN) 57 min
kaader filmist

ERMi teaduri Indrek Jäätsi film räägib etnilisest identiteedist, assimileerumisest ja rahvuspoliitikast tänapäeva Venemaal ühe soome-ugri rahva näitel. Permikomidest kõnelev film võeti üles 2008. aasta septembris Venemaal Permi krais Permikomi ringkonnas – peamiselt selle pealinnas Kudõmkaris ning lähikonna külades. Intervjuude ja argielustseenide kaudu dokumenteerib film praegust majanduslikku ja kultuurilist olukorda permikomide asualal, mis kuulub Venemaa Euroopa-osa vaeseimate piirkondade hulka. Uuritakse, mida tähendab olla permikomi tänapäeva Venemaal.

Eesti Rahva Muuseumi poolt välja antud Indrek Jäätsi dokumentaalfilm on esimene film, mida ERM tiražeerib. Etnograafilise ainese ja argielu salvestamisel filmilindile on ERMis pikaajalised traditsioonid. Filme hakati muuseumis tegema 1960. aastatel ERMi tollase direktori Aleksei Petersoni initsiatiivil.

“Vahtsõ ilma veere pääl” 🎥

  • Käsikiri: Silvia Karro, Peeter Brambat
  • Režissöör: Peeter Brambat
  • DVD 55 min

Film räägib Venemaa ja Eesti piirialal elavast setu rahvast ja selle rahva kultuurist. Filmi aluseks on aastatel 2001–2004 ETV-le toodetud dokumentaalfilmide sari “Veere pääl”, mida filmiti nii Eestis kui ka piiri taga Petserimaal.

I osa / Värska Avatud Noortekeskus
III osa / Värska Avatud Noortekeskus
II osa / YT Värska Avatud Noortekeskus
IV osa / Värska Avatud Noortekeskus

“Suguvõsa” 🎥

  • Käsikiri: Mart Meri, Mart Rannut
  • Režissöör: Mart Taevere
  • DVD 28 min

Film räägib soome-ugri keelte olukorrast ja probleemidest.

Kes me oleme, kust me tuleme, kuhu läheme? Nii sõnastas soome-ugri rahavaste päritolu, oleviku ja tuleviku mõistatuse Lennart Meri. Sama võivad täna endalt küsida 23 miljonit soome-ugri keeli kõnelevat inimest tohutul Euraasia mandril.

Eestis elav mari filmimees Aleksei Aleksejev on loonud mitmeid dokumentaalfilme. 2003. aastal asutas ta mittetulundusühingu Etnomeedia, mille

eesmärk on tutvustada soome-ugri rahvaste etnograafiat, folkloori, antropoloogiat ja teisi rahvuskultuuri valdkondi. Tema tegevus aitab kaasa soome-ugri hõimurahvaste kultuuri tundmaõppimisele ning Eesti kultuurimaastiku rikastamisele.


“Mari rahva pulmad” 🎥

  • Režissöör: Aleksei Aleksejev
  • DVD 28 min

Filmi kohta ütleb Aleksei Aleksejev ise järgmist: “Mari pulm ei ole tänaseni kaotanud oma eripära. Mari vanasõna ütleb: “Nii nagu sa pulmi pead, nii sa ka elad!” Seepärast tavatsetakse pulmi pidada nii, nagu seda on tehtud põlvest põlve. Osa maride pulmakombeid on saanud oma traditsioonilise aluse loodususust.

Pulmad algasid alati reedel, sest see päev on maridel püha päev. Kui mõnes külas on pulmad tulemas, siis kogu küla ootab ning teeb ettevalmistusi. Naised panevad selga rahvariided, mis on iseenesest keeruline ja sakraalne toiming, millega kaitstakse ennast kurja silma eest. Igaüks toob pulmalauale ka oma söögi ja joogi.

Pulmas on igaühele ette nähtud mingi kohustus. Pulmad viib läbi pulmavanem, tavaliselt on see peigmehe vend.

Väga suur tähendus on pulmatantsudel, usutakse, et kui keegi eksib mõne tantsu tantsimisel, võib ta noorpaarile õnnetuse kaela tuua. Pulm kestab kaks-kolm päeva, iga päev on seotud ühe kindla tseremooniaga.


“Püha mägi” 🎥

  • Režissöör: Aleksei Aleksejev
  • DVD 28 min

Film näitab, et mari paganausk pole kaotanud oma esialgset kuju. Paljud palved on säilinud ja elavad edasi tänapäevalgi. Iga nelja aasta tagant korraldab mari rahvas Vjatka jõel Tšumbõlati mäe juures paganausu palvetamise. Legend räägib, et mägi kannab niisugust nime mari vanema Tšumbõlati auks. Pärast surma maeti ta sellesse kohta ja nüüd puhkab siin tema hing.

Tšumbõlati palvet nimetatakse ka mäe esivanema kummardamiseks ja sellepärast on see mägi püha. Arvatakse, et taevani tõusev mägi on lähemal peajumalale Kugu Jumole. Palvuse valmistab ette paganausu õpetaja kart, ta valmistub selleks kogu eelneva aasta. Püha mäe juurde tullakse palvetama tervete perekondade ja küladega. Sellel päeval Tšumbõlati mäe juurde kogunevatel inimestel on kaasas rahvustoidud.

Kindlaksmääratud kohas süüdatakse lõke, kart loeb palve ning palub jumalaid: valget suurt jumalat, tuulte jumalat, viha ja välgu jumalat ning maaema, et nad hoiaksid looduslikud hädad viljapõldudest eemal ja aitaksid kasvatada

rikkaliku saagi. Nad toovad ohvriks härgi, lambaid ja hanesid. Alamateks loomadeks loetakse kanu ja kukkesid ja seepärast ei ole nad ohverdamiseks kõlbulikud.

Suur palvetamine kestab kaks või kolm päeva ja sinna sõidavad kokku marid erinevatest regioonidest. Kultusriitusi võib läbi viia ainult kindlatel nädalapäevadel: esmaspäeval, neljapäeval, reedel ja pühapäeval. Palvetamist läbi viia on lubatud noore kuu ajal või täiskuu ajal. Ükskõik millise palve eesmärk ei ole ainult inimeste kokku kutsumine ja nende eest palvete lugemine, vaid iga uskliku südames õilsate tunnete – vastastikuse mõistmise, kaastunde ja halastuse – äratamine.


“Laulupidu Marimaal” 🎥

  • Režissöör: Aleksei Aleksejev
  • DVD 28 min

Film näitab, kuidas marid hakkasid eestlaste eeskujul 2003. aastast alates laulupidusid korraldama. Näeb nii laulupidu kui ka selle ettevalmistamist, rahvariiete õmblemist, arutlusi rahvuskultuuri püsimise teemadel. Laulupidu peetakse iga aasta 12. juunil enne heinateoeelset lillede päeva.

Kui niidumarisid peetakse tantsurahvaks, siis Volga vastaskaldal elavad mäemarid on laulurahvas. Seepärast ongi laulupidusid korraldatud nende juures, kohale tullakse aga kogu Marimaalt. Loe pikemalt filmist Eesti Päevalehest.


“Hiiepuu vägi” 🎥

  • Režissöör Aleksei Aleksejev
  • DVD 27 min 30 sek

Siia püha puu alla on maetud viimase mari pealiku poja Akpatri hing. Arvatakse, et vähemalt kord elus peab mari tulema püha puu juurde ja tooma ohvrianniks rätiku. Akpatr oli valgustaja ja teejuht. Ta rajas neis paigus esimese mari küla ja temast sai mari usu juht. Eksisteerib legend, mille järgi Akpatri jõu allikakas oli kuldne part, kes ujus meetünnis tema maja põranda all. Akpatri naine avaldas selle saladuse ja Akpatri jõud kadus, varsti ta suri ja maeti hiiepuu alla.