Enamik Venemaa soomeugri rahvaid toodab venekeelset maailma

Kuigi soomeugri rahvaste iive Venemaal võib olla isegi suurem venelaste iibest, siis pigem toodavad need väikerahvad Venemaal venekeelset maailma, märgib Fenno-Ugria nõunik Jaak Prozes (Sirp 10.02.2023).

Venemaa rahvaloendus 2021 näitab, et venelaste loomulik iive on üks madalamaid kogu föderatsioonis võrreldes teiste rahvustega: tuhande vene naise kohta tuleb 1442 last, aga näiteks 1000 udmurdi naise kohta 1973 ja 1000 mari naise kohta 1906 last. Jaak Prozes märgib andmeid analüüsides : “Ometi ei tähenda see venelaste või vene keele osakaalu vähenemist. Enamik rahvaid toodab kiires tempos venekeelset maailma. Nii selgub, et enam kui 6 miljonit teistest rahvustest inimest peab oma rahvuskeele asemel emakeeleks vene keelt. Väga suur panus on siin ukrainlastel, kelle arv on vähenenud enam kui kaks korda ja kellest 70% peab rahvuskeeleks vene keelt.” Soome-ugrilaste olukord pole kiita, märgib Prozes: veel kakskümmend aastat tagasi, 2002. aastal, valdas soome-ugri keeli üle 2 miljoni inimese, nüüd alla 1 miljoni.

Järgnevalt on rahvaloenduse andmetele tuginedes võrreldud emakeele kõnelejate arvu suhet rahvaarvuga: marideks pidas ennast Venemaal 423 803 inimest ja rahvuskeelt pidas neist emakeeleks 79,3%; neenetseid oli 49 646 – 77,7 % neist pidas emakeeleks neenetsi keelt; mordvalasi oli 484 450 – 69,6 % pidas emakeeleks mordva keeli; permikomisid 55 786 – 69,5 % pidas emakeeleks permikomi keelt; udmurte oli 386 465 inimest- 69,2 % pidas emakeeleks udurdi keelt; komisid oli 143 516 inimest ja neist 66,4 % pidas emakeeleks komi keelt.

Kõige vähem kõnelevad oma emakeelt Venemaa vadjalased, saamid, vepslased, karjalased, isurid: vadjalasi oli 99 inimest ja rahvuskeelt pidas emakeeleks neist 15,3%; saame 1530 – neist 16,2 % pidas saami keelt emakeeleks; mansisid oli 12 228 – neist 17,3 % pidas emakeeleks mansi keelt; vepslasi oli 4 534 – ja vaid 24,1% pidas vepsa keelt emakeeleks; karjalasi oli 32 422 – neist 26,1 % pidas emakeeleks karjala keelt; isureid 210 inimest ja neist 29,2 % pidas isuri keelt emakeeleks.

Võrreldes 1989. aasta rahvaloendusega vähenes Venemaal kõige enam rahvuskeelt emakeeleks pidavate karjalaste (vähenemine 86,2 %) ja vepslaste (vähenemine 82%) arv. Numbriliselt tähendab see, et rahvuskeelt pidas 1989. aastal emakeeleks 60 696 ja 2021. aastal 8 402 karjalast, ehk viimatise loenduse järgi 52 294 karjalast vähem.  Nii tuntava emakeele kõnelejate vähenemise üheks põhjuseks on asjaolu, et karjala keelel pole Karjala Vabariigis mingit ametlikku staatust. Sellest keeldumise põhjuseks tuuakse eelkõige asjaolu, et karjala keelt kirjutatakse ladina tähestikus.