Marid teevad vabariigi juhi kohusetäitjale omamoodi rahvuskontrolli

Print Friendly

Mari organisatsioonide juhid saatsid Mari vabariigi juhi kohusetäitjale Aleksander Jevstifejevile kirja, milles nad esitasid rahvusprobleeme puudutavaid küsimusi ja avaldasid lootust kohtuda. Pöördujate kõige suurem murekoht on maride esindatus usuelus.

Kirjas kutsutakse üles austama vabariigile nime andnud rahva huvisid, mida vabariigi endine juht Leonid Markelov paraku ei teinud. Vabariigis rikuti Vene Föderatsiooni rahvuspoliitika aluseid, nagu kodanike rahvuslike väärtuste austamine, rahvusliku ja usulise vaenu õhutamine. Elanikkonna hinge jättis sügava jälje võõra kultuuri kummardamine, mida on näha kõikjal Joškar-Ola linnapildis ja mälestusmärkides. Kirjale allakirjutanud juhinduvad Tatarstanist, kus tatarlaste osakaal rahvastikus on pea sama suur kui maride osakaal Mari vabariigis.

Kirja saatmist toetas ka Joškar-Ola politoloog Konstantin Strokin, kelle sõnul pole see kiri seotud sügisel toimuvate valimistega. Pigem on see pragmaatiline käik, sest Jevstifejev on praegu kõrgeim ametiisik, pole selge kas ta võidab sügisel valimised või mitte. Rahvusliidreid teeb närviliseks, et riigiametnikud pole piisavalt kursis vabariigi rahvuskultuuri valdkonnaga. Strokin leiab, et see on objektiivne ja argumenteeritud seisukoht. Ühiskonnategelased ei soovi, et uus juht võtaks üle vana mängu kombed, vaid ehitaks üles tänapäevase avatud suhtlemise formaadi, kus on oma koht dialoogil ja arutelul. Strokin peab oluliseks, et ajaloolisele paberile kirjutasid alla erinevad mari organisatsioonid, liidud ja rahvusametiühingud.

Erilist huvi pakub dokumendis esitletud n-ö tatari variant, mis siiski ka kõikjal Tatarstanis ei toimi:

“Me soovime rääkida ja kirjutada mari keeles, soovime, et lapsed õpiks mari keeles kõigis haridusastmetes, soovime rääkida ministritega mari keeles, soovime vaadata telesaateid mari keeles.”

Seda kirja võib võtta ka kui omamoodi rahvuskontrolli vabariigi juhile, kommenteeris Strokin. “Mari liidrid nõuavad õigusega, et neid kui rahvust võetaks kui täieõiguslikku poliitilist subjekti, keda austataks ja kellega arvestataks.”

Aleksander-Jevstifejev-marid

Mari vabariigi juhi kohusetäitja Aleksander Jevstifejev. Foto: marimedia.ru

Sellele, et mari rahvuslikke vajadusi puudutav olukord on vabariigis pingeline, viitab kas või see, et need küsimused on huvitanud isegi Mari Heliloojate Liidu esimeest Valeri Kulšetovi, kes on ka üks allakirjutanutest:

“Meie kultuur venestub – mitte sellepärast, et riiklikul tasemel oleks selline ülesanne püstitatud. Ei, rahvuspoliitika on üks Venemaa prioriteete. Rahvusliku arengu küsimustele on lihtsalt vaja läheneda palju arukamalt. Selliseid probleeme on olnud isegi Tatarstanis. Kõik algab ilmselgelt lasteaiast, kuid rahvuslikke lasteaedu on meil vaid paar, ja isegi neile ei pöörata piisavalt tähelepanu. Mari keele õpetamine tuleb koolides kohustuslikuks teha, nagu on Tatarstanis tatari keele õppimine kohustuslik. Praegu õpetatakse mari keelt vaid mõnes üksikus koolis. Lisaks on vaja suurendada marikeelsete raadio- ja telesaadete hulka.”

Paberile ei kirjutanud alla vanim mari rahvuslik organisatsioon Mari Ušem. Organisatsiooni juht Vladimir Kozlov ütles, et selles ei peaks otsima mingit poliitikat. Tema sõnul on Mari Ušem pöördunud kaks korda Jevstifejevi poole, et kokku saada ning seepärast pole mõtet kolmandat korda kirjutada, seda enam, et pöördumist juba on kuulda võetud. See on väga huvitav, sest mõningatel andmetel on Mari Ušem tihedalt seotud kohalike kommunistidega, eelkõige mõjuka duumasaadiku Sergei Kazankoviga.

mari-usem

Maride vanim rahvuslik organisatsioon Mari Ušem ei kirjutanud kirjale alla. Foto: mariuver.com

Paberile allakirjutanute nimekirja uurides kaldub Strokin arvama, et Mari Ušem väljub süsteemse opositsiooni ridadest, sest kord kisub neid tatari separatistide poole, siis Navalnõi poole. Strokin ei pea tõenäoliseks, et Jevstifejev Mari Ušemiga eraldi kohtub.

Allikas: Марийцы напомнили новому губернатору Евстифееву о национальном вопросе

Jaga sõpradega