Uudised

Sündmus oli pühendatud karjala kirjandusteadlase ja -kriitiku Maia Pahomova (1926-2003) 95. sünniaastapäevale.

UNESCO kultuuripärandi komitee 44. istungjärgul otsustati Äänisjärve ja Valge mere ääres, Uikujõe (Võg) jõgikonnas asuvad kaljujoonised kanda maailma kultuuripärandi nimekirja.

Laupäeval, 31. juulil toimub Karksi mõisa pargis suur pidu, mis esitleb hõimurahvastele mulgi mustreid, keelt ja kultuuri. Mulgimaa pealinn Abja-Paluoja kannab 2021. aastal soome-ugri kultuuripealinna tiitlit.

Olulisim on keele kasutamine tavaelus. Sest vaid juhul, kui me saame oma keelt rääkida nii kodus, koolis kui ka poes ja lugeda omakeelseid uudiseid, jääb me keel kestma.

Reedel Tartus lõppenud VIII soome-ugri rahvaste maailmakongress tegi viimasel päeval ülevaate neljas teemasektsioonis toimunud aruteludest ning võttis vastu kongressi lõppdokumendi.

Seega pandi alus karjala runode päevale ja karjalased jäävad ootama järgmist runode päeva. Lootuses, et see traditsioon hakkab arenema ning kaasab aina rohkem osalejaid.

Neljas suuremas töörühmas arutletakse keele säilitamise ja edasiandmise ning kakskeelsuse probleemide kõrval ka kliimamuutuste mõju soome-ugri rahvastele ja kultuuriinnovatsioonide küsimusi.

"Nii see kõik sündis. Ja see sügavam “miks” on ikkagi see, et iga inimene tahaks midagi maailmale tagasi anda," räägib filmifestivali FUFF looja.

Rahvusmuuseumi direktor Elina Anttila sõnul on eksponaadid olulised mõistmaks saamide traditsioonilist käsitööd.

Stella Razdõmaha tõi kaasa 26 rahvaluule materjali, nende seas 11 muinasjuttu.

Alates 2021. aastast korraldab programmi tegevust Eesti Keele Instituut, kommunikatsiooni aitab korraldada programmi eelmine haldaja Fenno-Ugria Asutus.

Baškortostani maridel on eriline tähendus maride rahvusliikumises. Milline täpselt, sellest teeb ülevaate Fenno-Ugria Astuse nõunik Jaak Prozes.