Valik sõnumeid, mis kõnelevad meie hõimurahvaste ja Fenno-Ugria Asutuse tegemistest. Meelepärase teema või kuupäevaga seotud uudiste leidmiseks saab kasutada juuresolevaid otsinguvälju.
Vahetult enne VIII soome-ugri rahvaste maailmakongressi toimunud Fenno-Ugria Hõimuklubis kõnelesid Jaak Prozes (delegaat), Andres Heinapuu (redaktsioonitoimkond) ja Tõnu Seilenthal (presiidiumi liige, Eesti delegatsiooni juht) laiemalt selle olulise esindusfoorumi vajalikkusest, eesmärkidest ja arengutest.
"Me ei pea Venemaa soomeugrilasi aitama, vaid olema valmis võrdseks kultuurivahetuseks, sest meil on, mida üksteisele õpetada," rõhutab Andres Heinapuu oma arvamuses juba 1992. aastal väljaöeldud mõtet.
Mulgi Kultuuri Instituudi juhataja ja kultuuriaasta projektijuht Ave Grenberg ütles, et aasta soome-ugri kultuuripealinnana andis Mulgimaale võimaluse soome-ugri kultuuriruumis välja paista ning tuua hõimurahvaste kultuurilist mitmekülgsust aasta vältel erinevate sündmuste kaudu ka Mulgimaale.
Fenno-Ugria Asutuse ajalugu jaguneb kahte perioodi: loomine ja tegevus enne Teist Maailmasõda (aastail 1927-1940) ning taastamine ja tegevuse jätkamine aastast 1991. Juuresolevas loetelus on märgilisemad hetked, nimed ja sündmused – meie aja lugu.
Fenno-Ugria nõunik Jaak Prozes on Hõimuklubi vedanud 20 aastat ning seetõttu palusime tal nüüd endal kõnelda, et saada ülevaade klubi käekäigust: teemadest, publikust ja tulevikust.
Konverentsi eesmärk on inspireerida kuulajaid talletatut oma uurimis- ja loometöös rohkem kasutama. Toimub ka Anu Raua nimelise stipendiumi üleandmine.
Venekeelne teos vaatleb udmurdi rahvakultuuri hetkeseisu ning näitab, kuidas globaliseerumisele vaatamata ja osalt sellele tuginedes on udmurdid suutnud alal hoida oma identiteeti ning edasi kanda rikast ja omanäolist kultuuri.
Avalduse koostamise ajendiks oli 20. mail 2020. aastal Riigikogu esimehele saadetud abipalve, millele olid alla kirjutanud tatari, kalmõki, burjaadi rahvusliikumiste esindajad ning ersade esindaja Syreś Boläeń.
“Mitte kunagi ei ole meil laval olnud nii hulgaliselt noori, paljudes ansamblites musitseerivad eri põlvkonnad koos. On tekkinud ka päris uusi kooslusi. See annab lootust, et järjepidevus ei kao, mis ongi hõimupäeva pidamise üks oluline mõte,” rõõmustas peakorraldaja.
Oktoobrikuu kolmandal laupäeval tähistatakse Eestis hõimupäeva ja sel aastal lehvivad riigilipud 16. oktoobril tähistamaks soome-ugri rahvaste suurimat iga-aastast kultuurisündmust.
Soome-ugri rahvastele pühendatud teoste sari fikseerib meie hõimurahvaste traditsioonilist igapäeva ning loob maalidena vaatajale, siin ja praegu, tugeva emotsionaalse kogemuse erinevate ideeliste ja kunstilooliste ajastute reaaliate ühendatavusest.
14. oktoobril Tallinnas toimuv rahvusvaheline konverents toob hübriidvormis kokku sölkuppide, isurite, saamide, komide, soomlaste ja eestlaste esindajad. Ettekanded ja arutelud on nüüd ka järelvaadatavad.