Uudised

Konverents toimub Eesti Kirjandusmuuseumi saalis ning seda saab jälgida ka veebis, muuseumi kodulehe kaudu.

Ungari suursaatkonna nõunik, ajaloodoktor Urmas Bereczki räägib aastail 1848–1849 toimunud ungari revolutsioonist ja selle tähendusest. 

Kibirik tuletas meelde, et paljud postsovetlikud maad näitavad praegu, et keelegruppide ja vähemuste rõhumine ei too midagi head. Ta avaldas lootust, et Venemaal nende kogemust ei korrata.

Ühtekokku on tööplaanis üle 60 ürituse, mis on jagatud kuueks temaatiliseks osaks: avalik haldus, haridus ja õpetajate ettevalmistus, teadus, digitaliseerimine ja raamatute kirjastamine.

Käesolevast aastast algab ÜRO poolt välja kuulutatud põliskeelte aastakümme, mille eestvedaja on UNESCO. Nii on ka seekordse Hõimuklubi fookus just põliskeeltel. Kohtume 16. veebruaril kell 17 – veebis!

Sündmuse peamine eesmärk oli kogeda, kuidas hoiavad ja tõlgendavad kaks rahvast tänapäeval oma pärimusmuusika traditsioone.

Murmanskis asuva Norra peakonsulaadi teatel esitas saami räppduo konkursil pala pealkirjaga Moajnas ‘Seejjtjaa’vr Bajas.

Juunis 2021 valitud soome-ugri rahvaste konsultatiivkomitee esimees kõneleb FUA juubelinumbrile antud intervjuus lähemalt oma juurtest, rahvusest ja soome-ugri maailma tulevikust.

10. detsember on mari kirjakeele päev. Sel päeval 1775. aastal ilmus esimene mari keele grammatika.

Fenno-Ugria Asutuse ajalugu jaguneb kahte perioodi: loomine ja tegevus enne Teist Maailmasõda (aastail 1927-1940) ning taastamine ja tegevuse jätkamine aastast 1991. Juuresolevas loetelus on märgilisemad hetked, nimed ja sündmused – meie aja lugu.

Fenno-Ugria nõunik Jaak Prozes on Hõimuklubi vedanud 20 aastat ning seetõttu palusime tal nüüd endal kõnelda, et saada ülevaade klubi käekäigust: teemadest, publikust ja tulevikust.

Andrei Zubovi mälestustahvel ehib tema nime kandva lasteraamatukogu seina. Mihhail Lihhatšovi mälestustahvel kinnitati Permi-Komi Rahvusraamatukogu sissepääsu juurde. Mõlemal tahvlil on nende tsitaat.