Uudised

Baškortostani Vabariigi soome-ugri rahvaste assamblee aruandlus- ja valimiskonverentsil osales 31 delegaati vabariigi 11 rajoonist ja kahest linnast.

Kahe maailmasõja vahel loodud ja 1988. aastal taaselustatud hõimupäevad on viimasel aastakümnel laienenud nii ajaliselt kui ka mahuliselt. Milline aga on hõimupäevade lugu? 

Konverentsi eesmärk on inspireerida kuulajaid talletatut oma uurimis- ja loometöös rohkem kasutama. Toimub ka Anu Raua nimelise stipendiumi üleandmine. 

Karjala keele lüüdi murdes kirjutatud keskkonna arendamisega tegelevad paljud inimesed, eelkõige keeleteadlased ja -aktivistid. Kirjutajate seas on ka karjalasi, kes elavad Soomes, Rootsis ja mujal.

“Mitte kunagi ei ole meil laval olnud nii hulgaliselt noori, paljudes ansamblites musitseerivad eri põlvkonnad koos. On tekkinud ka päris uusi kooslusi. See annab lootust, et järjepidevus ei kao, mis ongi hõimupäeva pidamise üks oluline mõte,” rõõmustas peakorraldaja.

14. oktoobril Tallinnas toimuv rahvusvaheline konverents toob hübriidvormis kokku sölkuppide, isurite, saamide, komide, soomlaste ja eestlaste esindajad. Ettekanded ja arutelud on nüüd ka järelvaadatavad.

MTÜ Fenno-Ugria Asutuse koordineeritav soome-ugri rahvaid tutvustav festival on täies hoos!

XIII Seto kongressi peateema oli rahvana püsimajäämine olukorras, kus enamik setosid elab väljaspool ajaloolist kodumaad.

Hõimukuu kõrghetk on küll oktoobrikuu kolmandal laupäeval tähistatav hõimupäev, kuid tegelikult katab MTÜ Fenno-Ugria Asutuse koordineeritav soome-ugri rahvaid tutvustav festival juba ühtlaselt kogu oktoobrikuu.

Avalduse põhjuseks oli asjaolu, et õpikus on neenetseid loetud põlisrahvaks, venelasi aga rahvaks, kes on Jamali poolsaarele tulnud.

Jaanuaris kümneaastaseks saavas koolis on selle ühe asutaja Annela Laaneotsa sõnul praegu 13 last. Tundidest võtavad osa ka laste emad-isad ja vanaemad-vanaisad.

Kokku asub tundratest internaatkoolidesse õppima kolm ja pool tuhat last. Lapsed kavatsetakse kokku koguda 10. septembriks.