Uudised

Kahe maailmasõja vahel alguse saanud traditsioonil on sügisestes kultuurikavades kindel koht kogu soome-ugri maailmas. Heidame pilgu Soomes, Ungaris ja Venemaa soome-ugri ühiskonnas toimunule.

"Seekordsed hõimupäevad paistsid silma mitme uue algatusega, millest nii mõnedki oli Fenno-Ugria Asutuse või siis siinsete soome-ugri rahvastega seotud," kirjutab Jaak Prozes oma seekordses ülevaates.

Hõimupäevade kammermuusikakontsert toimub seekord meile armsa Vanalinna Muusikamaja hubases saalis kaminatule paistel. Esinevad Arete Kerge (sopran), Olga Voronova (viiul), Diana Liiv (klaver).

Eestisoomlaste kultuurinõukogu esimees Taisto Raudalainen rääkis TLÜ tudengitele ingerisoomlaste saatusest.

Hõimupäevad 2022 programm jätkub traditsioonilise klubiõhtuga, mis seekord on pühendatud Fenno-Ugria raamatukogule. Üksnes veebi vahendusel jälgitav Hõimuklubi toimub kolmapäeval, 19. oktoobril kell 17.

Soome-ugri sündmustesarja traditsioonilised pärimuskontserdid teeb eriliseks aeg, milles me elame. Anne Türnpu lavastatud kontsertkava “Kiri kodukanti” kõlab laupäeval Tallinnas, Vaba Laval ja pühapäeval Tartus, Eesti Rahva Muuseumis.

Fenno-Ugria eestvõttel toimuv konverents püstitab küsimuse: milline on Karjala  tähendus täna – olles ajalooliselt soomlaste kultuurihäll ja venelaste geopoliitiline vallutus?

Soome-ugri sündmustesari Hõimupäevad 2022 kannab sel aastal teemapealkirja "Sild üle aegade". Peasündmused toimuvad oktoobrikuu kolmandal nädalal ja kulmineeruvad 15. oktoobril Tallinnas toimuva kireva kontsertkavaga. Piletimüük on alanud.

Karjala–Soome eepos "Kalevala" tõlgiti tervenisti vepsa keelde, selle avaldas Juminkeko fond. Suurteose tõlkimine võttis aega Nina Zaitseval aega kaks aastat.

Etnograafilise vabaõhumuuseumi teadus- ja metoodikaosakonna juhataja Raissa Rešetnikova ja teadlase Marianna Anduganova ettekande "Paröömia kui etnoeetika peegeldus obiugrilaste kultuuris" vastu tunti veebiportaali Torummaa.ru andmeil suurt huvi.

Kunstnik tähistas sel nädalal oma 90. sünnipäeva kahe näituse avamisega ja ateljee kolimisega. "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus rääkis ta kõigest lähemalt.

Maailmas ühe enim tuntud saami Nils-Aslak Valkeapää joig on autorilooming. Teose uue staatusega kanduvad autoriõigused looja järeltulijatelt üle saami rahvale, keda esindab Saamelaisneuvosto.