Valik sõnumeid, mis kõnelevad meie hõimurahvaste ja Fenno-Ugria Asutuse tegemistest. Meelepärase teema või kuupäevaga seotud uudiste leidmiseks saab kasutada juuresolevaid otsinguvälju.
Hõimupäevad 2022 programm jätkub traditsioonilise klubiõhtuga, mis seekord on pühendatud Fenno-Ugria raamatukogule. Üksnes veebi vahendusel jälgitav Hõimuklubi toimub kolmapäeval, 19. oktoobril kell 17.
Fenno-Ugria eestvõttel toimuv konverents püstitab küsimuse: milline on Karjala tähendus täna – olles ajalooliselt soomlaste kultuurihäll ja venelaste geopoliitiline vallutus?
Ilmselt on on tegemist kildinsaami tähestikuga, mis põhineb kirillitsal ja koosneb 43 tähest.
Karjala–Soome eepos "Kalevala" tõlgiti tervenisti vepsa keelde, selle avaldas Juminkeko fond. Suurteose tõlkimine võttis aega Nina Zaitseval aega kaks aastat.
VI Kirjandustänava festivali programm algab 10. septembri keskpäeval. Fenno-Ugria raamatulett on avatud, osaleda saab ka viktoriinis. Kell 15 kutsume kuulama vestlusringi teemal "Soome-ugri rahvaste juurde: rändamisest enne ja nüüd".
Karjalas Jalguba külas avatud seinaplaadil on tekst (sõnastus muutmata – toim.): "Juunikuu kolmandal päeval aastal 1860 sündis siin külas suur lüüdi soost kullassepp, Faberže koja peameister Perhina Mihal."
Vene föderatsioonis kestva rahvaste kultuuripärandi aastal võttis Karjala vastu 80 laulukoori Peterburist, Leningradi, Jaroslavli, Vladimiri ja Tveri oblastitest ning Komi vabariigist. Peo muutis rahvusvaheliseks Valgevene koori osavõtt.
Ühtekokku toetab fond käesoleval aastal 22 raamatu väljaandmist. Teoseid kirjastab seitse erinevat kirjastust.
Parima kunstilise kujunduse eest pälvis tiitli Vladimir Romaškini 70. sünniaastapäevale pühendatud teos, mille koostasid ja andsid välja tema sõbrad.
8. juunil tähistati Karjala vabariigi aastapäeva. Pidustused olid varasemast tagasihoidlikumad, kuid rahvarohkem sündmus ootab ees augustis.
Rahvaloenduse esialgsete tulemuste kohaselt loendati Venemaa Föderatsioonis 147,2 miljonit inimest. Võrreldes eelmise, 2010. aasta rahvaloendusega suurenes elanikkond 1,4 protsenti.
Seaduse vastuvõtmise järel on näiteks võetud kasutusel kakskeelsed tänava- ja asulanimed. Tasapisi on komi keelt süvitsi arendatud ka haridus-, kultuuri-, teadus- ja ajakirjandusvaldkondades.