Valik sõnumeid, mis kõnelevad meie hõimurahvaste ja Fenno-Ugria Asutuse tegemistest. Meelepärase teema või kuupäevaga seotud uudiste leidmiseks saab kasutada juuresolevaid otsinguvälju.
Julgeolekuekspert ja teatrikriitik Meelis Oidsalu rääkis 28.03 Tartus Antoniuse õue seminariruumis toimunud Fenno-Ugria seminaril "Kultuur ja julgeolek" monumentide tähenduse muutumisest, teisaldamisest, tühistamise eri vormidest üldise ühiskondliku ärevuse ajastul.
Ajaloolane Küllo Arjakas rääkis 6.03.2024 Hõimuklubis, kuidas Eesti Vabariigi peaminister Konstantin Päts formuleeris 1918. aasta kevadel esmakordselt Eesti-Soome uniooni mõtte.
Tallinna Ülikool koostöös Fenno-Ugria Asutusega kutsub koolitusprogrammi "Veelinnurahvad: sissejuhatus soome-ugri keeltesse ja kultuuridesse".
Soome Instituudi, Fenno-Ugria Asutuse ja TLÜ Elualasid Lõimiva Uuenduse projektõppe kursusel valmis üliõpilaste rühmatööna elektrooniline interaktiivne kultuurikaart "Soome jäljed Tallinnas".
Ott Heinapuu sulest ilmus Keeles ja Kirjanduses (2023, nr 12) rubriigis Lühidalt tutvustus Fenno-Ugria Asutuse aastaraamatust “Soome-ugri sõlmed 2022“. Raamat koondab uurali hõimuliikumisega seotud publitsistikat, …
Mari kirjakeele päev - Marij tište ketše, mida tähistatakse 10. detsembril, on 1998. aastast Mari Eli Vabariigi riiklik tähtpäev.
Handi-Mansi autonoomne ringkond Jugra ja Jamali-Neenetsi autonoomne ringkond tähistasid 10. detsembril 93. sünnipäeva.
Peatoimetaja Taisto Raudalainen koostöös Fenno-Ugria kontoriga on alustanud järjekordse soome-ugri rahvaste ühiskondlikke ja kultuurisündmusi käsitleva aastaraamatu "Soome-ugri sõlmed 2023" koostamist.
Lisaks udmurdi keele päevale tähistati 27. novembril ka karjala keele päeva.
Baškortostani statistikaamet selgitas viimase, 2021. aastal korraldatud rahvaloenduse abil, milliste rahvaste perre sünnib sealkandis enim lapsi.
Sedapuhku tähistati hõimupäeva kõige võimsamalt Mari Vabariigis, kokku üle 300 ürituse, mis toimusid kõikides vabariigi rajoonides ja linnades.