Jäta menüü vahele
27.11.2023

In memoriam Dmitri Tsõgankin

Dmitri Tsõgankin

Meie hulgast lahkus Mordva keeleteadlane Dmitri Tsõgankin (25.10.1925-21.11.2023). Ta sündis praeguse Mordva Vabariigi territooriumil Tšamzino rajoonis  Mokšalei külas, õppis kohalikus koolis, 1954. aastal aga lõpetas Mordva riikliku pedagoogilise instituudi ajaloo-keelteaduskonna. Õpingud venisid pikale, sest 1943. aastal mobiliseeriti ta nõukogude armeesse. Tsõgankin osales luurajana vahetus lahingutegevuses, mille eest pälvis mitmeid autasusid. Viimastel aastatel räägitigi Mordvas temast kui eelkõige II maailmasõja veteranist, ilmus arvukalt artikleid, milles ei mainitudki tema tööd keeleteadlase või ühiskonnategelasena.

1958. aastal kaitses Tsõgankin keeleteaduste kandidaadi ja 1978. aastal doktorikraadi teemal „Ersa keelemurrete nimisõnade morfoloogia (käände- ja sõnamoodustus).” Kogu elu töötas ta Mordva riiklikus pedagoogilises instituudis, alguses dotsendi, pärast doktoriväitekirja kaitsmist professorina. Aastail 1972-1991 oli ta mordva keelte kateedri juhataja, täites samal ajal ka keeleteaduskonna dekaani ülesandeid. Aastail 1991-2015 oli ta ersa keele kateedri professor, 2015. aastast kuni surmani mordva keelte kateedri professor. Tsõgankin pidas loenguid veel 95-aastasena, olles kindlasti üks vanimaid tegevõppejõude soome-ugri rahvaste seas. Põhilised loengukursused olid ersa keele ajalugu, ersa keele dialektoloogia,  onomastika ja soome-ugri keelte võrdlev morfoloogia.

Tema juhendamisel kaitsti kaks doktoritööd ja 25 kandidaadiväitekirja. Ta oli enam kui 300 teadusliku artikli autor, samuti koostas ta õpikuid ja metodoloogilisi õppematerjale.

Tsõgankin oli Soome-Ugri seltsi (Suomalais-ugrilainen Seura) korrespondentliige. 1989. aasta alguses oli Dmiti Tsõgankin üks rahvusaktiviste, ühiskondliku keskuse Velmema (Taassünd) asutajaid. Rahvusliku liikumise arenedes toimus aga organisatsiooni lõhenemine, radikaalsemad liikmed asutasid organisatsiooni Mastorava ja pidasid vajalikuks mordva rahva kongress kokku kutsuda. Mõõdukad otsustasid asutada emakeele seltsi Vaigel (Hääl), mis registreeriti esimese mordvalaste (ersade) rahvusliku organisatsioonina 6. juunil 1989. Seltsi esimeheks valiti Dmitri Tsõgankin. Eesmärkide ja tegevussuundadena märgiti põhikirjas, et selts aitab kaasa mordva rahva arengule ja säilimisele, samuti mordva keelte saamisele riigikeelteks ning kontaktide loomisele soome-ugri seltsidega. Vaigel toimetas tasakaalukalt: seltsi tegevus piirdus loengute, seminaride ja konverentside korraldamisega ning väljaastumisi ja miitinguid ei korraldatud ja poliitilisi nõudmisi ei püstitatud.