Uudised

"Seekordsed hõimupäevad paistsid silma mitme uue algatusega, millest nii mõnedki oli Fenno-Ugria Asutuse või siis siinsete soome-ugri rahvastega seotud," kirjutab Jaak Prozes oma seekordses ülevaates.

Eestisoomlaste kultuurinõukogu esimees Taisto Raudalainen rääkis TLÜ tudengitele ingerisoomlaste saatusest.

Hõimupäevad 2022 programm jätkub traditsioonilise klubiõhtuga, mis seekord on pühendatud Fenno-Ugria raamatukogule. Üksnes veebi vahendusel jälgitav Hõimuklubi toimub kolmapäeval, 19. oktoobril kell 17.

30. septembril Otepääl kogunenud Ersa Rahvuskongress – Ěrzäń Promks tõi kaheks päevaks kokku ersade tuleviku teemal arutlejad.

Tallinna Ülikooli kursuse “Reis ümber soome-ugri maailma” üliõpilased käisid teisipäeval Fenno-Ugrias. Ka sel korral said nad soome-ugri rahvastest midagi uut teada.

Riia Läti Seltsi eestvõttel toimus 24. septembril juba üheksandat korda soome-ugri päev. Ühtlasi tähistati mihklipäeva ja linnamesindusprojekti Katusemesilased 2022 lõikuspidu. 

Fenno-Ugria õnnitleb juubeli puhul Kauksi Üllet ühe ütlemata isikliku kirjutisega. Sest just Ülle oli see, kes kandis Fenno-Ugria mõtted Lõuna-Eestisse! "Ega's muidu poleks täna setokestel ja võrokestel nii häid soome-ugri kontakte kuskilt võtta," on Jaak Prozes kindel.

11. septembril oli Venemaa Föderatsioonis ühtne valmiste päev. Kokku toimusid erinevat tüüpi valimised 82 regioonis. Meid huvitas, milleseks kujunesid seisud sealsetes soome-ugri regioonides.

Augusti keskel Paide arvamusfestivalil kõlanud aruetlu meie soomeugrilisest elurikkusest uues geopoliitilises olukorras ilmus kirjutatud kujul äsja kultuurilehes Sirp. Avaldame teksti täismahus.

Etnograafilise vabaõhumuuseumi teadus- ja metoodikaosakonna juhataja Raissa Rešetnikova ja teadlase Marianna Anduganova ettekande "Paröömia kui etnoeetika peegeldus obiugrilaste kultuuris" vastu tunti veebiportaali Torummaa.ru andmeil suurt huvi.

Kunstnik tähistas sel nädalal oma 90. sünnipäeva kahe näituse avamisega ja ateljee kolimisega. "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus rääkis ta kõigest lähemalt.

Maailmas ühe enim tuntud saami Nils-Aslak Valkeapää joig on autorilooming. Teose uue staatusega kanduvad autoriõigused looja järeltulijatelt üle saami rahvale, keda esindab Saamelaisneuvosto.