Valik sõnumeid, mis kõnelevad meie hõimurahvaste ja Fenno-Ugria Asutuse tegemistest. Meelepärase teema või kuupäevaga seotud uudiste leidmiseks saab kasutada juuresolevaid otsinguvälju.
Mari sangari päev - maride tähtsaim rahvuspüha Марий талешке кече on üks huvipakkuvamaid Venemaa Föderatsioonis elavate soome-ugri rahvaste rahvuspühasid - pole ilmselt teist sellist rahvast, kes teeb oma kangelase hukkumise päevast püha.
Reedel, 14. aprillil selgusid Tartus Eesti üldhariduskoolide parimad soome keele tundjad.
Mari El Vabariigis on viimastel aastakümnetel olnud probleemiks maride alaesindatus vabariigi võimuorganites. Marisid on kohalikus parlamendis reeglina alla 20%, kuid vabariigi elanikkonnast on üle 40% marid.
Fenno-Ugria juhatuse otsusega 9. jaanuarist on Fenno-Ugria uus direktor 1.02.2023 alates Barbi Pilvre, kes 2022 märtsist töötas samas asutuses projektijuhi ja detsembrist alates ka kommunikatsioonijuhina.
Fenno-Ugria tõstab omalt poolt esile heade koostööpartnerite tegevust soome-ugri teemade populariseerimisel ja soome-ugri asja ajamisel.
Kolmapäeval, 8. veebruaril toimub Eesti Keele Instituudi suures saalis Fenno-Ugria Hõimuklubi “Rahvaloendused 2021”.
Fenno-Ugria Hõimuklubi toimub Eesti Keele Instituudi suures saalis kahenädalase vahega. Otseülekandeid üritustest ei tehta, kuid need salvestatakse ja on järelvaadatavad Fenno-Ugria kodulehe kaudu.
Krasnogorski filmi- ja fotodokumentide arhiivis on säilinud filmihuvilise A. Bogdanovi 1965. aastal üles võetud unikaalne Tallinfilmi film “Jaht kuradile. Ekspeditsioon Labõnkõri” (“Охота за чертом. Экспедиция на Лабынкыр”), mille teksti on koostanud Lennart Meri. Rezhissöör on Eugen Rosental.
Mari kirjakeele päeval 10. detsembril selgusid konkursi „Mari El vabariigi 2022. aasta raamat“ võitjad.
10. detsember on mari kirjakeele päev, millel 1998. aastast on riikliku tähtpäeva staatus. Sel päeval 1775. aastal ilmus Peterburis esimene mari keele grammatika
11. novembril mälestati Joškar Olas sel päeval 1937. aastal hukatud kirjanikke ja kultuuritegelasi.
Ränga päevikute kommenteeritud venekeelne väljaanne avab varjul olnud peatüki Eesti etnoloogia ja soome-ugri välitööde ajaloos ning toob kultuurikandjatele lähemale muuseumikogus oleva vadja kultuuripärandi.