Uudised

Udmurdimaal on hakatud sõjas surmasaanud sõdurite emasid saatma kloostrisse, kus nad läbivad kolmenädalase rehabilitatsioonikursuse. Sellest teavitas Ižkari (Iževsk) linnapea Dmitri Tšistjakov, kes märkis, et linn …

Udmurdimaal kohustati koolides riputama üles Venemaa Föderatsiooni kaardid, millel on kujutatud territooriumid, mida faktiliselt ega juriidiliselt Venemaa ei kontrolli.

I Maailmasõjas (1914-1918)  kandis halvasti relvastatud ja vähemotiveeritud Vene armee tohutuid kaotusi, mobilisatsioongi jättis soovida. Neis keerulistes tingimustes hakkasid 4. veebruarist 1915. aastal Vjatkas (praegu …

27. novembril tähistatava päeva tähtsaimaks sündmuseks oli Udmurdi rahvuspoliitika ministeeriumi ja Sberpanga (edaspidi Sber) vahel sõlmitud leping, mis puudutab tehisintellekti.

10. septembril 2019 kell 8.30 tuli udmurdi teadlane Albert Razin Udmurdi Vabariigi parlamendi ette  piketile, käes venekeelsed plakatid, millest ühel oli avaari poeedi Rassul Hamzatovi …

Rahvaluuleteadlane Aado Lintrop rääkis oma ettekandes, et praegu, kui idapoolsete hõimurahvaste juurde ei pääse, tuleb töötada kirjanduse ning arhiivimaterjalidega, samuti kirjutada mälestusi varasematest reisidest.

Lahkunud on Udmurdi keele-, kirjanduse- ja ajalooinstituudi juhtivteadur, udmurdi filoloogia doktor professor Tatjana Vladõkina (8.09.1953-4.05.2024).

Oodatakse fotosid ja videoid hiitest ja teistest ajaloolistest looduslikest pühapaikadest. Võistluse eesmärk on jäädvustada ja väärtustada põliste pühapaikade kultuuri- ja looduspärandit ning innustada inimesi nendega tutvuma.

2024. aasta kevadel ilmus Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamatu Sator 25. numbris allikapublikatsioon "«Улон – питыран, сюлэм – пияла…»: одӥг Удмурт кышномуртлэн дауръем улон сюресэз" ("Ühe udmurdi naise sajandipikkune rännak").

Iževski linnakohus mõistis Avdejeva süüdi Venemaa Föderatsiooni relvajõudude diskrediteerimises ja karistas süüalust 120 000 rublase (u 1200 eurot) trahviga.  

Etnoloog Indrek Jääts esitles Hõimuklubis 13.03 raamatut "Ääremaadel kõndija" ja rääkis oma erinevatel aegadel tehtud välitöödest soome-ugri rahvaste juures. 

Ajaloolane Küllo Arjakas rääkis 6.03.2024 Hõimuklubis, kuidas Eesti Vabariigi peaminister Konstantin Päts formuleeris 1918. aasta kevadel esmakordselt  Eesti-Soome uniooni mõtte.