Lahkunud on udmurdi keeleteadlane ja fennougrist Valei Kelmakov
Eelmise aasta lõpus tuli kurb uudis Udmurdimaalt, et lahkunud on väljapaistev udmurdi keeleteadlane ja fennougrist Valei Kelmakov (14.01.1942-28.12.2023).
Kelmakov õppis praeguse Tatarstani Kukmori rajoonis ühes vanimas Oštorma-Jumja piirkonna (zemstvo)koolis, mille kohta ta on öelnud, et kooli ajalugu lausa kohustas teda õppima keeleteadust. 19.sajandil viibisid seal mitmed soome teadlased, näiteks udmurdi keele dialektide ja rahvaluule uurija Torsten Aminoff (1838-1881) või Uno-Harva Holmberg (1882-1949). Koolis õppis Vassili Semjonov, kes aastail 1915-1917 Esztergomis vangis olles aitas ungari etnoloogil Bernát Munkácsil koguda vangi langenud udmurdi sõduritelt folkloori, samuti Ivan Mihhejev (1876-1937), udmurdi kirjanik ja dramaturg, udmurdi keele õpetamise metodoloogia rajaja. Kuna koolis õppisid erinevatest rahvustest lapsed, siis sai Kelmakov selgeks mari ja tatari keeled, millele soome-ugri keeltest lisandusid hiljem komi, soome ja ungari keel.
Valei teaduslikuks juhendajaks ja õpetajaks oli udmurdi keeleteadlane, Paul Ariste (1905-1990) õpilane Ivan Tarakanov (1928-2015), kes iseloomustas oma õpilast sõnadega: „Valei erines teistest kaasüliõpilastest oma korrektsuse, kohusetunde, samuti erilise huvi poolest udmurdi keeleteaduse ja fennougristika vastu. 1970. aastal kaitses ta kandidaadiväitekirja teemal „Udmurdi keele kukmori dialekt“. Kelmakovi erialaks kujuneski udmurdi keele dialektoloogia ja ajalooline grammatika. Väga palju pühendus ta udmurdi keeleteaduse ajaloole. 1993. aastal kaitses Kelmakov doktoriväitekirja „Udmurdi dialektide foneetika moodustumine ja areng“ (“Формирование и развитие фонетики удмуртских диалектов”). 1998. aastast oli Valei Kelmakov Udmurdi Teaduste Akadeemia akadeemik.
1971. aastast töötas ta Udmurdi Riiklikus Ülikoolis, nii professorina kui ka üldkeeleteaduse ja soome-ugri keelte kateedri juhatajana. Ta kirjutas üle 500 teadusliku artikli. Sisuliselt lõi ta permistika koolkonna, mis tegeleb permi-komi ja udmurdi keelte dialektide uurimisega. Kelmakovil oli tihe side Soomega, aastail 1992-1994 õpetas ta udmurdi keelt Helsinki ja Turku ülikoolis. 1993. aastal ilmus tema soomlastele mõeldud udmurdi keele õpik „Udmurtin kielioppia ja harjoituksia“ ja 1994. aastal koos Sirkka Saarineniga õpik „Udmurdi murded“ – „Udmurtin murteet”. Ta on koostanud raamatu „Ungari keeleteadlased ja permi filoloogia“, aga ka mitmeid udmurdi keeleteaduse õpikuid. Kelmakov oli Soome-Ugri Seltsi (Suomalais-Ugrilainen Seura) auliige, rahvusvahelise fennougristide komitee liige ja ajakirja Linguistica Uralica toimetuskollegiumi liige. 2014. aastal anti Kelmakovile Ungari Vabariigi Kuldne Teeneterist.
Kelmakovi hobideks olid laulmine ja bibliofiilia, räägitakse, et maailma kõige haruldasemad fennougristikaalased raamatud olid just tema raamatukogus. Lisaks laulis ta ülikooli folklooriansamblis „Tšiptširgan“.