Uudised

Nikolai Anisimov ja Eva Toulouze esitati riigi teaduspreemiate kandidaatideks

Krasnogorski filmi- ja fotodokumentide arhiivis on säilinud filmihuvilise A. Bogdanovi 1965. aastal üles võetud unikaalne Tallinfilmi film “Jaht kuradile. Ekspeditsioon Labõnkõri” (“Охота за чертом. Экспедиция на Лабынкыр”), mille teksti on koostanud Lennart Meri. Rezhissöör on Eugen Rosental.

Jaak Prozes: “Üldiselt on Eesti inimene soome-ugri rahvastest informeeritud halvemini, kui eeldada võiks.” Soome-ugri rahvastele keskendunud ELU kursuse eesmärgiks on anda üliõpilastele ülevaade soome-ugri kultuuride tänasest olukorrast, tekitada huvi põlisrahvaste ning nende keelte ja kultuuride vastu ja süvendada arusaama oma keelest ja kultuurilisest identiteedist.

Praeguses Karjalas on suureks harulduseks, kui mõni väike laps valdab karjala keelt. Üheks selliseks imelapseks on venekeelses Kostamuse (Kostomukša) linnas elav Ilja (Illa) Vorobjov, kes …

Meie seast on lahkunud väljapaistev keeleteadlane ja Mordva rahvaliikumise juht Mihhail Mosin.

Meie hulgas on lahkunud suur keeleteadlane, liivi keele uurija. Keeleteadlane Tiit-Rein Viitso sündis 4. märtsil Tallinnas, 1961. aastal lõpetas ta Tartu ülikooli eesti filoloogia erialal. …

Lühike, ent verine Talvesõda toimus Soome ja Nõukogude Liidu vahel 30. novembrist 1939 kuni 13. märtsini 1940. Nõukogude Liit alustas Talvesõda rünnakuga ilma sõda välja kuulutamata ja sõda lõppes 105 päeva hiljem Moskva rahulepinguga.

2009. aasta 27. novembril sai karjala keel Soomes vähemuskeele staatuse. Erinevad karjalaste ühendused on hakanud seda tähtpäeva tähistama ja viimastel aastatel tähistatakse seda aina rohkem ka Venemaa Föderatsioonis.

Koivistos (vn k Primorsk) on soome sõdurite hauaplaatidelt eemaldatud nimetähised ning need kavatsetakse lammutada.

Tallinna ülikooli kursuse "Reis ümber soome-ugri maailma" raames toimunud loengu pidas Fenno-Ugria tegevjuht Kadi Raudalainen.

Ränga päevikute kommenteeritud venekeelne väljaanne avab varjul olnud peatüki Eesti etnoloogia ja soome-ugri välitööde ajaloos ning toob kultuurikandjatele lähemale muuseumikogus oleva vadja kultuuripärandi.

Mälestuskivi mari rahva südametunnistuseks kutsutud ajaloolasele püstitati Sanukovide pere elumaja lähistele. Kivi ise toodi Morko rajoonist.