Jaak Prozes: miks määras Putin ametisse soomeugrilaste eriesindaja?

Print Friendly

Vene president Vladimir Putin kirjutas 25. septembril alla käskkirjale, millega vabastas Samara kuberneri Nikolai Merkuškini tema enda soovil ametist ja määras ta presidendi eriesindajaks koostööl soome-ugri rahvaste maailmakongressiga.

Putin_soome-ugrilased_Prozes_Jaak_postimees

President Vladimir Putin Samaranskis Mordva Venemaaga liitumise aastapäeval ersa rahvariides prouadega. | FOTO: Mihhail Klimentjev / AFP / Scanpix

Merkuškini võimalikust lahkumisest ja ka lahti laskmisest räägiti juba kevadel, kui Karjala, Mari ja Udmurdi vabariigi juhid lahkusid ning said hiljem ka kriminaalsüüdistuse. Siiski jäi ta ametisse, olles üle 20 aasta valitsenud Vene Föderatsiooni subjekte.

Elektriinseneri haridusega Merkuškin oli kõva käega autoritaarne juht, kes oli enne võimule tulekut Mordva Vabariigis olnud sealse komsomoli juht ja kommunistliku partei kõrge funktsionäär.

Pärast suuri sisemisi segadusi, mille tulemusena moodustati viimasena alles 1994. aastal Vene Föderatsiooni subjektist Mordva NSVst Mordva Vabariik, tuli 1995. aastal võimule Merkuškin. Mees, kes ei häbenenud tunnistamast, et on mordvalane ja räägib mokša keelt.

Mordva vabariiki juhtis ta järjest viis ametiaega, olles oma ametis asendamatu. Tema nimega, nagu ikka autoritaarsete inimeste puhul, on seotud pealinna Saranski ümberehitus, mordva rahva Venemaaga ühinemise 1000. aastapäeva pidustused ja muidugi 2018. aastal toimuvad jalgpalli MMi alagrupimängud.

2012. aastal määrati ta ootamatult Samara oblasti kuberneriks, 2014. aastal võitis 91,3 protsendi häältega Samara kuberneri valimised. Samaraski sidus ta oma tegevuse eelkõige ehitustegevusega, kuid ei unustanud kunagi, kes ta on. Jutule soovivatest kaasmaalastest oli ukse taga pidev järjekord, mida võimendas eestkoste Samara oblastis elava 65 000 mordvalase näol.

Merkuškini kubernerivolitused lõppesid enne tähtaega, mida on seletatud nii tervislike põhjuste kui ka korruptsiooniga. Aeg-ajalt ilmub endiselt artikleid teemal, et Merkuškinil on suured huvid ehitusvaldkonnas, sest mitu tema lähisugulast on suurte ehituskompaniide juhtkonnas.

Samas tuleb Venemaal ilmselt veel mitu kuberneride väljavahetamist, mida on seostatud eelkõige klannide võitlusega, kuid seda võib siduda ka poliitikaga, mille eesmärk on näidata, kuidas võimuvertikaal toimib. Näib, nagu tahetaks rahvale näidata: teie võite küll valida, aga meie vaatame, kui kauaks.

Siiski on huvitav, miks astus Vene president sellise pretsedenditu sammu ja määras Merkuškini soome-ugri rahvaste maailmakongressi juurde eriesindajaks.

Tegelikult on ammu selge, et Putinil on mõnevõrra kummaline huvi soome-ugri rahvaste vastu. Võimalik, et see lähtub eelkõige soovist kontrollida rahvusvahelist soome-ugri liikumist. Teisest küljest võib see näidata, et Putin peab soome-ugri rahvaste maailmakongressi tähtsaks.

Küsimusi tekitab, kuidas Putin oma esindaja soome-ugri rahvaste maailmakongressi juurde ikka määrab. Kongress, mis on soome-ugri rahvaste esindusfoorum, koguneb iga nelja aasta tagant ja selle juurde ei saagi esindajat määrata. Kongresside vaheajal koordineerib tegevust soome-ugri rahvaste konsultatiivkomitee, kuhu iga rahvas valib kaks esindajat.

Eriesindajaid pole praeguse määruse järgi ette nähtud. Seega on tehtud üks kummaline ametisse määramine, mille kaugem tagamaa võib olla asjaolu, et 27.–29. septembril toimub Sõktõvkaris VI Venemaa soome-ugri rahvaste assotsiatsiooni kongress. Praegu ei ole ürituse päevakord küll teada, kuid võimalik, et arutlusele tulevad soome-ugri rahvaste esindusküsimused.

Ilmselt loodab Venemaa, et soome-ugri rahvad oleks ühesuguste seisukohtadega riigi rahvuspoliitika küsimustes ega kritiseeriks Venemaa rahvuspoliitikat näiteks rahvuskeelse hariduse küsimustes. Samuti soovitakse, et riik ja riigi toetatav assotsiatsioon saaksid rohkem sõnaõigust esindajate määramisel konsultatiivkomiteesse.

Võimalik, et tõuseb taas küsimus soome-ugri rahvaste konsultatiivkomitee peakorteri kohta, mis asub Helsingis ja mida osa Venemaa soome-ugri rahvaste esindajaid soovib juba pikemat aega Venemaale tuua.

Merkuškinil kui endisel kõrgel ja mõjuvõimsal tippjuhil võib tõesti olla piisavalt autoriteeti, et soovitud muudatusi läbi viia. Seega on soome-ugri maailma ees üsna rasked valikud, sest me ei soovi ju, et Eesti, Soome ja Ungari astuvad ühele poole ja Venemaa soome-ugri rahvad teisele poole. Järgmine soome-ugri rahvaste maailmakongress toimub 2020. aastal Tartus.

Allikas: Jaak Prozes: Miks määras Putin ametisse soomeugrilaste eriesindaja? (Postimees 27.09.2017)

Jaga sõpradega