Indrek Park: Põliskeelte aasta – Keelte väljasuremislaine tõuseb

Hõimurahvaste keelte eest seisjad 11. X 2019 EKIs konverentsil „Põlisrahvad ja keeled globaliseeruvas maailmas. Väljakutsed, võimalused ja ohud“ (vasakult): Elena Markus, Fjodor Rožanski, Jüvä Sullõv ja Svetlana Jedõgarova. Mitmekeelsuse teemaplokki juhtis Anna Verschik.
Foto: Heiki Laan

Põliskeelte väljasuremise põhjus on peaaegu eranditult kolonialism või selle järelmõju ning „kultuurrahvaste“ šovinism.

Maailmas kõneldakse umbes 7000 keelt. 200 suurima kõnelejaskonnaga keelt räägib 89% maailma rahvastikust ning tervelt pool inimkonda saab hakkama vaid 23 keelega. Miljoni kõnelejaga keeli pole palju, rohkem on selliseid, mille kõnelejaskonda mõõdetakse tuhandete, sadade või kümnetega. Umbes 580 maailma keelt räägib vähem kui kümme inimest, 530 keelt räägivad vaid vanurid ning veel 650 keelt ei oska rääkida ükski laps.

Viimastel aastatel on hääbunud umbes neli-viis keelt aastas, kuid järgmisteks kümnenditeks võib ennustada keelte väljasuremise plahvatuslikku kasvu. Keeli on loomulikel põhjustel hääbunud alati, kuid praeguse põliskeelte väljasuremislaine põhjus on peaaegu eranditult kolonialism või selle järelmõju ning „kultuurrahvaste“ šovinism. Põliskeelte kriitilise olukorra tõttu kuulutaski ÜRO 2019. aasta rahvusvaheliseks põliskeelte aastaks, Eestis on aga tänavu toimetatud veel ka eesti keele aasta tähe all.

Eesti ja hõimurahvad

Eestis tehti oma rahvaarvu ja jõukuse kohta pärast iseseisvuse taastamist põliskeelte toetuseks pikka aega rohkem kui enamikus maailma riikides, jäädes mõistlikult oma kompetentsi piiresse ehk keskendudes idapoolsetele hõimurahvastele. 1991. aastast on Eesti ülikoolides õppinud mitusada sugulasrahvaste üliõpilast. 1998. aastal võeti esimest korda vastu riiklik abiprogramm Uurali põlisrahvaste keelte ja kultuuri toetuseks ning 1999. aastal asutati Tartu ülikooli juurde Paul Ariste soome-ugri põlisrahvaste keskus.

Lugege lähemalt siin. (Indrek Park, 24.10.2019, SIRP)

Print Friendly, PDF & Email