Tõnu Seilenthali juubeli puhul avati näitus

Print Friendly

28. juunil tähistas 70. sünnipäeva teenekas fennougrist ja emeriitdotsent Tõnu Seilenthal. Tartu ülikooli õppehoone (Jakobi 2) neljanda korruse koridorigaleriis avati sel puhul fotonäitus «Mune veelinnu pesast».

Tartu Postimees vahendab, et Tõnu Seilenthali tehtud fotodel aastatest 1968, 1969, 1970 ja 1971 on hetki neenetsite, komide, hantide, maride, vadjalaste, karjalalaste ja ka eestlaste elust.
Kõige kaugemale ajas tagasi viib pilt 11. septembrist 1966, kui oma maja ees Mežnjaki (vadja Rajo) külas Leningradi oblastis on üles võetud viimane vadja laulik Oudekki Figurova. Tõnu Seilenthali sõnul olid naisel pildistamise ajal seljas needsamad rahvarõivad, milles ta ka veebruaris 1978 maeti.
Enamik fotosid on üles võetud Lennart Meri filmiekspeditsioonidel soome-ugri rahvaste juurde, kus Tõnu Seilenthal oli konsultandiks. Näituse fotode negatiivid on digitaliseerinud ja korrigeerinud filmide helirežissöör Enn Säde, neist mitmeid on kasutatud ka teabenäitusel “Veelinnurahvas. Lennart Meri filmirännakud 1969-1988” ning 2012-2013 aasta Hõimukalendris.

T6nu_Seilenthal_70_naituse_avamine_Tartu_Ulikoolis

Kolm fotot meie keelesugulastest ja neid pildistanud Tõnu Seilenthal. Foto: Sille Annuk

Tõnu Seilenthal on missioonitundega inimene, kelle tegevuses on erilise tähelepanu all Venemaa soome-ugri rahvad. Tõnu toetavad otsused ja sõnad on mõjutanud oluliselt tänapäevast soome-ugri liikumist nii Eestis kui ka Venemaa soome-ugri rahvaste seas.

Tema initsiatiivil asutati Tartu ülikooli juurde Paul Ariste soome-ugri põlisrahvaste keskus, mida ta pikka aega ka juhtis. Keskuse eesmärk on toetada Hõimurahvaste Programmi stipendiaatidena Eestisse saabunud soome-ugri üliõpilasi nii teadustöös kui ka igapäevaelus.

Oma 60. sünnipäeval asutas ta Fenno-Ugria juurde soome-ugri rahvaste toetuseks Lennart Meri Veelinnurahva rahastu, et toetada noorte loomingulist ja üldkasulikku tegevust soome-ugri rahvaste hüvanguks.

Märkimisväärselt on Tõnu hoolitsenud ungari keele ja kultuuri õpetamiseks vajalike materjalide eest. Suursaavutus on 2010. aastal ilmunud 864-leheküljeline ungari-eesti sõnaraamat, praegu koostatakse tema juhendamisel suurt eesti-ungari sõnaraamatut, mille ilmumine on kavandatud 2018. aastaks.

Tõnu Seilenthal lõpetas Tartu Ülikooli cum laude 1972. aastal ja kaitses doktoriväitekirja handi keele konstruktsioonidest 1977. aastal Ungari Teaduste Akadeemia juures. Alates 1976. aastast kuni tänaseni on olnud ta Tartu Ülikooli õppejõud, olles vahepeal ka eesti keele lektor Helsingi ja Jyväskylä ülikoolis. Murrangulistel aastatel 1989–1992 oli ta Eesti TA Keele ja Kirjanduse Instituudi direktor. Tõnu on olnud paljude soome-ugri seltside ja toimkondade liige, tema juhtimisel korraldati 2000. aastal IX Rahvusvaheline fennougristika kongress. Fenno-Ugria Asutuse juhatuses on Tõnu Seilenthal 1996. aastast tänaseni, aastail 2005−2007 ja 2013–2015 oli Tõnu Seilenthal asutuse juhatuse esimees.

Tunnustuseks pikaajalise pühendunud töö eest Tartu ülikoolis on Tõnu pälvinud Tartu ülikooli väikese medali 2017. aastal. Vabariigi President on autasustanud Tõnu Seilenthali Valgetähe V klassi ordeniga 2001. aastal.

Fenno-Ugria Asutus õnnitleb juubilari ja soovib tugevat tervist ja rohkeid õnnestumisi edaspidiseks.

 

Kuidas Tõnu Seilenthalist Lennart Meri kaastööline sai, loe lähemalt siit.

Jaga sõpradega