Jäta menüü vahele

Emakeelepäev

Ametlikult kuulutas riigikogu emakeelepäeva riiklikuks tähtpäevaks 1999. aastal.

14. märts valiti emakeelepäevaks kui eesti esimese kirjaniku Kristian Jaak Petersoni (1801-1822) sünnipäev. Tähelepanuväärne on, et Peterson, kes elas vaid 21 aastat, oskas vähemalt 16 keelt, kuid kirjutamiseks valis ta just eesti keele, keele, mida 19. sajandi algul kutsuti lihtsalt maakeeleks. Petersoni oodist “Kuu” pärineb mõte, mida on ikka ja jälle tsiteeritud:

Aasta Õpetaja gala 2019 pühendati eesti keele aastale ning gala jooksul rännati läbi eesti keele ajaloo.

kas siis selle maa keel

laulu tuules ei või

taevani üles

igavikku omale otsida?

“KUU” (1818)

Esimest korda peeti emakeelepäeva 1996. aastal. Selle tähtpäeva idee autor on Sonda kooliõpetaja Meinhard Laks (1922-2008), kes juba 1995. aastal hakkas koguma toetusallkirju meie emakeele kaitseks.

Ametlikult kuulutas riigikogu emakeelepäeva riiklikuks tähtpäevaks 1999. aastal.

Alates 2008. aastast on saanud traditsiooniks kirjutada emakeelepäeval e-etteütlust, mida korraldab Vikerraadio koostöös Eesti Keele Instituudi ja Haridus- ja Teadusministeeriumiga.

Emakeelepäeva heiskavad Eesti riigilipud kõik riigi- ja omavalitsusasutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Emakeele auks ja toetuseks võivad Eesti lipu heisata ka kõik kodumajapidamised, ettevõtted ja organisatsioonid. Lipud heisatakse päikesetõusul või hiljemalt kell kaheksa hommikul ja langetatakse päikeseloojangul. Kui lippu ei langetata, tuleb see pimedal ajal valgustada.

EV 100: Kristjan Jaak Petersonv@YouTube
14.03.2022

Järgmised:

14.03.2023