Jäta menüü vahele

Lüüdi keele päev

Lüüdikarjalaste selts kutsub sel päeval mõtlema oma esivanemate traditsioonide peale. Lüüdi selts loodi 1. detsembril 1998. aastal. Lüüdi keele päeva hakati tähistama 23. mail 1999. aastal.

Iga-aastase sündmuse mõte on ühendada kogu lüüdi rahvast, kes elavad mitmel pool Karjalas, kompaktsemalt aga idaosas. Tavaliselt on seda päeva tähistatud suurte pidustustega mõnes rahvuslikumas Karjala külas.

2010. aastal avati sel päeval Karjalas, Aunuse (Olonets) rajoonis asuvas Kuujärvi (Mihailovskoje) lüüdikarjalaste rahvakultuuri keskus. 2019. aastal avati samalaadne keskus ka Petroskois (Petrozavodsk).

Hüvä Lüüdin päiväd! Tervheks tulda!

Head lüüdi keele päeva! Tere tulemast!

Lüüdikarjalasi on u 5000, kellest lüüdikarjala keelt räägib vaid 200 inimest. Lisaks jaguneb lüüdi keel veel kolmeks murdeks: põhjalüüdi, keseklüüdi ja Küjärve lüüdi. Sõna lüüdi tuleneb vene sõnast ljudi (inimesed). Lüüdi keelt võib pidada karjala keele murdeks või omaette keeleks. Keelt räägitakse Karjala vabariigi idaosas Petroskoi läheduses Äänisjärve ääres. Keeleliselt on lüüdikarjala keel lähedane vepsa keelele.

Et lüüdid on omaette rahvas, arvavad Soomes tegutsev Lüüdi Selts ja Küjärvelt pärit Miikul Pahomov. Luuletaja ja keeleteadlane Pahomov on kirjutanud palju nii teaduslikke artikleid kui publitsistikat, tõestamaks, et lüüdi on omaette keel. Lisaks on ta viljakas luuletaja, nii et ta on kirjutanud ka märgatava osa lüüdi kirjandusest.

23.05.2020

Järgmised:

23.05.2021
23.05.2022
23.05.2023
23.05.2024
Karjala aladel