Oliver Loode: Järgmised kolm aastat saavad karjala keelele Venemaal otsustavaks

Karjala vabariik on ainus Venemaa Föderatsiooni rahvusvabariik, kus nimirahva keelel – karjala keelel – ei ole riigikeele staatust. Võimalik, et see on ka üks põhjus, miks karjala keele valdajate arv on viimaste rahvaloenduste (2002–2010) vahel vähenenud rohkem kui poole võrra.

Karjala vabariik ja karjala keele leviala. FOTO: Postimees.

See teeb karjala keelest pea kõige kiiremini hääbuva soome-ugri keele Venemaal. Hiljuti tuli sotsiaalmeedia vahendusel uudis, et Venemaa presidendivalimistel ei peetud vajalikuks trükkida valimisbülletääne karjala ja vepsa keeles.

Viimastel aastatel on Karjalas tehtud märkimisväärseid pingutusi, et karjala keel saaks riigikeele staatuse. Karjala aktivistid kasutasid 2015. aastal ära Karjala seadusandliku kogu üllatavat liberaalsust võrreldes ülejäänud Venemaa föderaalregioonidega. Partei Ühtne Venemaa jäi seadusandliku kogu viiendas koosseisus (2011–2016) vähemusse, samal ajal kui neli kohta 50st kuulus opositsioonilisele Jablokole.

Eelkõige Karjala kongressi liidrite eestkostetöö tulemusena jõudis Karjala seadusandlik kogu 2016. aasta juulis nõnda kaugele, et hääletada vabariikliku põhiseaduse 11. paragrahvi muutmise poolt. Sellega oleks kaotatud põhiseadusesse kirjutatud senine referenduminõue ja loodud võimalus kuulutada karjala keel riigikeeleks kahekolmandikulise saadikute toetusel. Kuigi see muudatus ei oleks veel taganud karjala keelele riigikeele staatust, oleks see siiski edasist märgatavalt lihtsustanud ja kannustanud karjala aktiviste.

Sealt hargnes omamoodi kurioosne lugu. 2016. aasta juuliks olid vastava põhiseaduse muudatuse ettepaneku allkirjastanud kaks kolmandikku rahvasaadikutest ehk konstitutsiooniline enamus. Hääletuspäeval 14. juulil aga jäi põhiseadusmuudatuse vastuvõtmisest puudu neli häält, kuna osa seaduseelnõu algsetest toetajatest ei osalenud hääletamisel või hääletasid eelnõu vastu.

Põhiseadus jäi muutmata ja referenduminõue alles. Ilmselgelt sattusid rahvasaadikud hääletamise eelõhtul poliitilise surve alla, kuid kes olid survestajad? Lõplikku selgust pole siiani, kuid kõige tõenäolisemaks võib pidada Kremli mõju, arvestades Venemaa presidendi administratsiooni osa regionaalsete parlamentide «kureerimisel».

Praeguse 2016. aasta sügisel valitud seadusandliku kogu koosseisus on aga Ühtse Venemaa fraktsioonil konstitutsiooniline enamus. Teoreetiliselt võiks see karjala keele seisukohast isegi hea uudis olla, kuna Ühtse Venemaa äraveenmisel oleks muudatusi lihtne teha. Vabariikliku parlamendi uus koosseis pole aga karjala keele üle ühtegi debatti pidanud ega seisukohta võtnud, vaatamata mõnele toetavale saadikule Venemaa võimupartei fraktsioonis.

Karjala keele staatuse küsimus pole siiski lõplikult lukku löödud ega lootus riigikeelest maha maetud. 2017. aasta septembris toimus Petroskois (Karjala  Vabariigi  pealinn,  mi- da Venemaal tuntakse nimega  Petrozavodsk – toim) teaduslik-praktiline konverents «Karjala keele staatus Venemaa Föderatsiooni keelte süsteemis: õiguslikud, keelelised ja kultuurilised aspektid», kus osalesid eksperdid nii Karjalast kui ka mujalt Venemaalt.

Koostati soovitused Karjala seadusandlikule kogule ja asjakohastele ametkondadele. Soovituste tekstis öeldakse muu hulgas, et «karjala keel suudab oma arengu poolest täita täismahus kõiki riigikeele funktsioone», et vabariigi põhiseaduses olev referenduminõue on erandlik kogu Venemaa Föderatsioonis ning et «karjala keelele riigikeele staatuse andmine võib saada oluliseks positiivseks sündmuseks nii karjala kui ka teiste vabariigi rahvaste jaoks, võimaldades tugevdada nende identiteeti ja kiirendada sotsiaalmajanduslikku arengut». Kas võimud neid soovitusi aga ka kuulda võtavad, on iseasi – praegu ei ole eriliseks optimismiks põhjust.

Karjala võimudele on keele staatuse asjus viimastel aastatel avaldatud lisasurvet ka sotsiaalmeediakanalites VKontakte ja Facebook. Kodanikualgatus «Karjala keelele riigikeele staatus», mille liikmed ei ole oma nimesid avalikustanud, on põhjalikult analüüsinud karjala keele olukorda, teinud võimudele päringuid ja isegi koostanud seaduseelnõusid Karjala seadusandlikule kogule. Kahjuks jäävad sedalaadi kodanikualgatused praegusel Venemaal kõrvale ja poliitilistele protsessidele otseselt mõju ei avalda.

Olukorras, kus karjala keelele riigikeele staatuse andmine on poliitiliselt pehmelt öeldes raskendatud, on keeleaktivistid suunanud pilgu n-ö väiksematele võitlustele. Näiteks nähti vaeva selle nimel, et üleeilsete Vene presidendivalimiste blanketid oleksid Karjala vabariigi territooriumil muu hulgas ka karjala keeles.

Venemaa presidendivalimiste valimissedel, mida karjala ja vepsa keeles ei trükitud. FOTO: Donat Sorokin/TASS/Scanpix.

Teoreetilise võimaluse selleks andis Venemaa Föderatsiooni keskvalimiskomisjon, kes lubas regionaalsetel valimiskomisjonidel kasutada blankettidel peale vene keele ka vabariikide riigikeeli ja teisi Venemaa rahvaste keeli nende rahvaste kompaktsetel asualadel.

Karjala vabariigis võiksid nendeks rahvasteks olla peale karjalaste ka vepslased, kes erinevalt karjalastest on kantud Venemaa väiksearvuliste põlisrahvaste nimistusse ja kelle kompaktne asuala on täpselt määratletud.

Kuid ka sellises pealtnäha süütus ja apoliitilises küsimuses ei ole Karjala võimud nõus põlisrahvastele järeleandmisi tegema. Ettekäändeks tuuakse, et karjalaste kompaktsed asualad pole vabariiklike normatiivaktidega määratletud või siis seda, et kõik karjalased või vepslased saavad vene keelest niigi hästi aru. Nõnda jäävadki valimisblanketid vaid venekeelseteks, kuigi ükski seadus kohalikke võime selleks ei kohusta.

Võimetus saavutada isegi väikseid võite, nagu omakeelsed valimisblanketid, rääkimata ametlikust riigikeele staatusest, iseloomustab hästi olukorda, milles on karjala keele ja kultuuri arendajad Karjala vabariigis.

Riik on valmis näpuotsaga toetama suhteliselt väikese auditooriumiga karjalakeelset teatrit ja trükiseid, festivale ja konkursse, aga enam-vähem sealt läheb ka piir. Karjala keel on puhtalt folkloristlik keel, millel pole vähimatki pistmist tänapäevase asjaajamise või suhtlemisega.

Kõige tõenäolisem takistus sellele, et karjala keel saaks riigikeele staatuse ja leiaks avalikus ruumis laiemat kasutust, on Kremli rahvuspoliitika. Seda tõendab kaudselt eespool kirjeldatud Karjala rahvasaadikute kummaline käitumine 2016. aasta seaduseelnõu hääletamisel. Üks põhjus võib olla ka, et karjala keele kirjapanemiseks kasutatakse ladina alfabeeti. See rõhutaks juba visuaalselt Karjala läänelikkust ja looks nõnda Venemaa Föderatsiooni territooriumil pretsedendi.

Ilmselt saavad järgmised kolm aastat karjala keele staatusele otsustavaks. Hoolimata praeguse seadusandliku kogu vähesest poliitilisest tahtest võiks vähemalt debati taasavamisele kaasa aidata kaks märgilist sündmust – tuleval aastal peetav rahvusvaheline põlisrahvaste keelte aasta ja 100 aastat Karjala «omariiklusest» 2020. aastal. Eriti viimane tähtpäev kohustab kohalikke poliitikuid seisukohta võtma küsimuses, mis on Karjala vabariigi pärisosa ja mida saab vabariik teha selleks, et see säiliks ja areneks.

On selge, et üks parimaid kingitusi ja austusavaldusi karjala põlisrahvale oleks karjala keelele ametliku staatuse andmine kõrvuti vene keelega.

Fakte Karjalast ja karjala keelest:

  • Lääne ja ida vahel piiriks olnud Karjala on tänapäeval jagatud Soome ja Venemaa vahel.
  • Venemaa Föderatsiooni Karjala vabariigi pealinn on Petroskoi (vene k: Petrozavodsk).
  • Venemaa viimase, 2010. aasta rahvaloenduse järgi elas Venemaal karjalasi 60 815. Veel 1989. aastal oli neid 124 921.
  • Karjalaste arvukuse languse peamisteks põhjusteks peetakse venestumist ja negatiivset iivet.
  • Läänemeresoome keelte hulka kuuluva karjala keele rääkijate arv on samuti vähenenud. 2010. aasta rahvaloenduse kohaselt oli karjala keele rääkijaid 25 605, veel 2002. aasta rahvaloenduse järgi oli neid 52 880.

Allikas: Järgmised kolm aastat saavad karjala keelele Venemaal otsustavaks (Postimees, 19.03.2018)

Print Friendly, PDF & Email

Sildid:,