Korduma Kippuvad Küsimused
…
Hõimupäevad on kõige olulisem soome-ugri rahvaid tutvustav ja koostööd edendav avalikkusele suunatud sündmustesari Eestis, mille eestvedaja on Fenno-Ugria Asutus. Oktoobrikuu kolmandale nädalale paigutuv sündmustesari pakub rikkaliku valiku soome-ugri rahvaid tutvustavaid kontserte, näitusi, konverentse, filmi-, klubi ja kirjandusõhtuid ning õpitubasid kõikjal üle Eesti.
Hõimupäevad kuuluvad rahvusvahelise folklooriühenduse CIOFF festivalide hulka.
Vaata lähemalt: Hõimupäevad 2020!
Sest siis on …
Kaunis tava tutvustada oktoobrikuu kolmandal nädalal hõimurahvaid ja nende kultuure sai alguse 1931. aastal, kuid katkes nõukogude ajal. Traditsioon taaselustati 1988. aastal ning märtsis 2011 võttis riigikogu vastu otsuse tähistada oktoobri kolmandal laupäeval hõimupäeva riikliku tähtpäevana. Nii heiskame hõimurahvaste auks ka riigilipud.
Vastus
Vastus …
Uurali rahvad www.suri.ee-s:
SAMOJEEDI RAHVAD: neenetsid, eenetsid, nganassaanid, sölkupid;
UGRI RAHVAD: handid, mansid;
PERMI RAHVAD: komid (sürjakomid, permikomid ja ižmakomid), udmurdid;
VOLGA RAHVAD: marid (mäemarid, niidumarid, idamarid), Mordvalased (mokšad ja ersad);
SAAMID;
LÄÄNEMERE (-SOOME) RAHVAD: liivlased, vadjalased, isurid, vepslased, karjalased (päriskarjalased, Aunuse karjalased, lüüdid), Ingeri soomlased,
eestlased: setud, võrukesed, mulgid, lutsid,
Hõimurahvas on sõnraamatu kohaselt sugulasrahvas. Näiteks on eestlaste hõimurahvas soomlased.
Põlisrahvas – mingil alal põliselt elanud, selle ala algne rahvas või kusagil pidevalt, pikemat aega elanud inimesed.
Soome-ugri rahvad on soome-ugri keeli – uurali keelkonna üks haru – kõnelevad rahvad ehk soomeugrilased.
Oma vabariik on komidel, maridel, mordvalastel (ersadel ja mokšadel), udmurtidel ja karjalastel. See tähendab, et … ja et nende rahvaste keel on ühtlasi ka ametlik asjaajamiskeel riigis.
erand on vaid karjala keel, mis ei ole ametlik keel, sest Venemaa föderaalseaduse järgi peab ametlikke keeli kirjutama kürillilises kirjas, karjala keel kasutab aga ladina tähestikku ja pealegi on karjala murded nii erinevad, et ühtset kirjakeelt pole suudetud luua.
Seetõttu on Karjala Vabariigi ainuke ametlik keel vene keel.
Väiksematest rahvastest on hantidel ja mansidel küll omanimeline ringkond (ametlikult Handi-Mansi Jugra autonoomne ringkond), kuid ametlikku staatust neil keeltel ei ole.
Autonoomsed ringkonnad on …
Soome-ugri keeli küll uuritakse, kuid arendatakse neid pigem hobi korras. Ungari keeleteadlase professor János Pusztay algatusel ja Euroopa Liidu rahastusel viidi kümmekond aastat tagasi läbi programm, mille käigus avaldati eri teadusharude keskkoolile mõeldud terminoloogia sõnastikud Venemaa suuremates soome-ugri keeltes, sest seni need puudusid.
Pusztay analüüsis põhjalikult avaldatud sõnastikke ning leidis, et sageli kasutatakse toorlaene vene keelest, kuigi oleks võimalik kasutada või kerge vaevaga luua omatüvelisi termineid.
Otsene vajadus selle järele puudub, sest tänapäeval ei õpetata enam keemiat, füüsikat või infotehnoloogiat mari, udmurdi või ersa keeles. Kogu õpe on venekeelne, vaid emakeele- ja kirjanduse tundides saab emakeelset õpet. Kuid ka rahvuskeele tunnid on mitmel pool juba üle kümne aasta olnud vabatahtlikud ning paljud lapsevanemad eelistavad, et lapsed õpiksid pigem inglise keelt kui oma emakeelt.