Valik sõnumeid, mis kõnelevad meie hõimurahvaste ja Fenno-Ugria Asutuse tegemistest. Meelepärase teema või kuupäevaga seotud uudiste leidmiseks saab kasutada juuresolevaid otsinguvälju.
Soome-ugri kultuuriprogrammi juhtinud Ave Grenbergi sõnul oli kultuuriaasta edukas ja tõi Mulgimaale palju tuntust nii kodumaal kui ka väljapool.
Fenno-Ugria Asutuse ajalugu jaguneb kahte perioodi: loomine ja tegevus enne Teist Maailmasõda (aastail 1927-1940) ning taastamine ja tegevuse jätkamine aastast 1991. Juuresolevas loetelus on märgilisemad hetked, nimed ja sündmused – meie aja lugu.
Vastajate hulk oli 1000 inimest ning soovisime saada nii Fenno-Ugria Asutuse kui ka Eesti riigi jaoks olulist teavet soome-ugri rahvaid puudutavate edasiste tegevussuundade seadmiseks. Uuringu üksikasjalikum analüüs ootab veel tegemist, siiski on ka juba nüüd võimalik eestluse ja soomeugriluse praegust suhet üldjoontes iseloomustada, mida järgnevas põgusalt ka teen.
"Kuidas iseloomustada neid, kes organiseerusid selleks, et taastada tulevik?" küsib Jaak Prozes, kes 30 aasta eest taasloodud Fenno-Ugria eesotsas oli. Ta meenutab olulisemaid inimesi ja hetki.
Fenno-Ugria nõunik Jaak Prozes on Hõimuklubi vedanud 20 aastat ning seetõttu palusime tal nüüd endal kõnelda, et saada ülevaade klubi käekäigust: teemadest, publikust ja tulevikust.
Kahe maailmasõja vahel loodud ja 1988. aastal taaselustatud hõimupäevad on viimasel aastakümnel laienenud nii ajaliselt kui ka mahuliselt. Milline aga on hõimupäevade lugu?
Andrei Zubovi mälestustahvel ehib tema nime kandva lasteraamatukogu seina. Mihhail Lihhatšovi mälestustahvel kinnitati Permi-Komi Rahvusraamatukogu sissepääsu juurde. Mõlemal tahvlil on nende tsitaat.
Venekeelne teos vaatleb udmurdi rahvakultuuri hetkeseisu ning näitab, kuidas globaliseerumisele vaatamata ja osalt sellele tuginedes on udmurdid suutnud alal hoida oma identiteeti ning edasi kanda rikast ja omanäolist kultuuri.
2021. aastal tunnustati aabitsat, luule- ja jutukogu. Auhind antakse välja teose eest, mille kirjanduslik ja keeleline tase on ekspertide hinnangul märkimisväärne ja mis seega aitab kaasa keele säilimisele ja arendamisele.
Ametisse astudes ütles Tatjana Mokšanova: "Ma soovin olla oma rahvale kasulik ja loodan, et minu töö aitab kaasa emakeele säilimisele ja arengule!“
Praegu sisaldab sõnaraamat 16 000 saamikeelset sõna, töö käib veel ebatäpsuste parandamisel ja sisu täiustamisel.
Töid hinnanud ekspertkomisjoni sõnul on teosel oluline mõju valdkonna teadustööle ning teadmiste levikule laiemas kultuurihuviliste ringis ka väljaspool Mordvat ja Venemaad.