Uudised

Venekeelne teos vaatleb udmurdi rahvakultuuri hetkeseisu ning näitab, kuidas globaliseerumisele vaatamata ja osalt sellele tuginedes on udmurdid suutnud alal hoida oma identiteeti ning edasi kanda rikast ja omanäolist kultuuri.

2021. aastal tunnustati aabitsat, luule- ja jutukogu. Auhind antakse välja teose eest, mille kirjanduslik ja keeleline tase on ekspertide hinnangul märkimisväärne ja mis seega aitab kaasa keele säilimisele ja arendamisele.

Ametisse astudes ütles Tatjana Mokšanova: "Ma soovin olla oma rahvale kasulik ja loodan, et minu töö aitab kaasa emakeele säilimisele ja arengule!“

Praegu sisaldab sõnaraamat 16 000 saamikeelset sõna, töö käib veel ebatäpsuste parandamisel ja sisu täiustamisel.

Töid hinnanud ekspertkomisjoni sõnul on teosel oluline mõju valdkonna teadustööle ning teadmiste levikule laiemas kultuurihuviliste ringis ka väljaspool Mordvat ja Venemaad.

Autorid nägid raamatu kirjutamisega suurt vaeva, sest neil tuli selleks luua bessermani keele õigekirja normid. Selleks kasutati nii erinevate Udmurdimaa kui ka välismaa teadusinstitutsioonide abi.

Oktoobrikuu kolmandal laupäeval tähistatakse Eestis hõimupäeva ja sel aastal lehvivad riigilipud 16. oktoobril tähistamaks soome-ugri rahvaste suurimat iga-aastast kultuurisündmust.

Soome-ugri rahvastele pühendatud teoste sari fikseerib meie hõimurahvaste traditsioonilist igapäeva ning loob maalidena vaatajale, siin ja praegu, tugeva emotsionaalse kogemuse erinevate ideeliste ja kunstilooliste ajastute reaaliate ühendatavusest.

14. oktoobril Tallinnas toimuv rahvusvaheline konverents toob hübriidvormis kokku sölkuppide, isurite, saamide, komide, soomlaste ja eestlaste esindajad. Ettekanded ja arutelud on nüüd ka järelvaadatavad.

20. septembril tähistame väljasurnud keelte päeva. Milline on aga selle kuupäeva seos viimase kamassiga?

Helsingi ülikool ehmatas Soome estofiile kevadel teatega, et lisaks juba mullu täitmata jäänud eesti keele külalisprofessori kohale koondatakse ka ülikoolilektori koht. Kärpeplaan seadnuks ohtu kogu eesti keele kõrghariduse, vahendab ERR.

Avalduse põhjuseks oli asjaolu, et õpikus on neenetseid loetud põlisrahvaks, venelasi aga rahvaks, kes on Jamali poolsaarele tulnud.