Uudised

Mordva vabariigi pealinnas Saranskis tehti 9. detsembril kokkuvõtteid kirjanduslikust konkursist „Uus põlvkond“, mis kuulutati välja Soome-Ugri Rahvaste Assotsiatsiooni poolt kolmes nominatsioonis: "Emakeel minu elus" (suhtumine emakeelde ja emakeele osa enda saatuse kujunemises, vormiks kunstiline kirjeldus); "Minu rahvas" (rahvatraditsioonide kujutamine, väljapaistvate isiksuste osa Venemaa ajaloos ja kultuuris); "Riigi rahvad" – ühtne perekond (rahvaste vahelistest suhetest ja sõprusest).

10. detsember on mari kirjakeele päev, millel 1998. aastast on riikliku tähtpäeva staatus. Sel päeval 1775. aastal ilmus Peterburis esimene mari keele grammatika

Meie seast on lahkunud väljapaistev keeleteadlane ja Mordva rahvaliikumise juht Mihhail Mosin.

Meie hulgas on lahkunud suur keeleteadlane, liivi keele uurija. Keeleteadlane Tiit-Rein Viitso sündis 4. märtsil Tallinnas, 1961. aastal lõpetas ta Tartu ülikooli eesti filoloogia erialal. …

Septembris algas Komimaal iga-aastaste komi rahva konverentside sari, mida korraldab komide esindusorganisatsioon Komi Voitõr. Vaatamata konverentside mõningale formaalsusele käib komi rahva esindusorganisatsioonis aktiivne töö, toimub omamoodi dialoog võimudega ja võimud suhtuvad Komi Voitõri tegevusse tõsiselt. Sellist koostööd kohalike omavalitsuste tasandil pole teistel Venemaa Föderatsioonis elavate soome-ugri rahvaste esindusorganisatsioonidel,

Komi kirjakeele 650. sünnipäeva puhul avati Sõktõvkaris Püha Stefani kiriku vastas puhkeala, mille pingid on kaunistatud vana komi kirjakeele anbur tähemärkidega.

Udmurtias tähistati 27. novembril udmurdi keele päeva, sedapuhku tagasihoidlikumalt, kuid mitmetes kultuuri- ja haridusasutustes toimusid tähtpäevale pühendatud üritused. Kõrgete riigitegelaste tervitused jäid aga ära.

Koivistos (vn k Primorsk) on soome sõdurite hauaplaatidelt eemaldatud nimetähised ning need kavatsetakse lammutada.

Tallinna ülikooli kursuse "Reis ümber soome-ugri maailma" raames toimunud loengu pidas Fenno-Ugria tegevjuht Kadi Raudalainen.

11. novembril mälestati Joškar Olas sel päeval 1937. aastal hukatud kirjanikke ja kultuuritegelasi.

Ränga päevikute kommenteeritud venekeelne väljaanne avab varjul olnud peatüki Eesti etnoloogia ja soome-ugri välitööde ajaloos ning toob kultuurikandjatele lähemale muuseumikogus oleva vadja kultuuripärandi.

Mälestuskivi mari rahva südametunnistuseks kutsutud ajaloolasele püstitati Sanukovide pere elumaja lähistele. Kivi ise toodi Morko rajoonist.