Valik sõnumeid, mis kõnelevad meie hõimurahvaste ja Fenno-Ugria Asutuse tegemistest. Meelepärase teema või kuupäevaga seotud uudiste leidmiseks saab kasutada juuresolevaid otsinguvälju.
Jaanuaris kümneaastaseks saavas koolis on selle ühe asutaja Annela Laaneotsa sõnul praegu 13 last. Tundidest võtavad osa ka laste emad-isad ja vanaemad-vanaisad.
Laupäeval, 4. septembril muutub soome-ugri kultuuripealinn 2021 Abja-Paluoja maitse- ja kultuurielamuskeskuseks. Oma maa rahvaste kööki ja kultuuri tutvustavad mulgid, ersad, ingeri-soomlased, ungarlased, marid ja udmurdid.
Sündmusel osalesid eesti seltsi liikmete kõrval ka saksa, itaalia, mordva, mari ja komi seltside liikmed.
Sündmus oli pühendatud karjala kirjandusteadlase ja -kriitiku Maia Pahomova (1926-2003) 95. sünniaastapäevale.
UNESCO kultuuripärandi komitee 44. istungjärgul otsustati Äänisjärve ja Valge mere ääres, Uikujõe (Võg) jõgikonnas asuvad kaljujoonised kanda maailma kultuuripärandi nimekirja.
Laupäeval, 31. juulil toimub Karksi mõisa pargis suur pidu, mis esitleb hõimurahvastele mulgi mustreid, keelt ja kultuuri. Mulgimaa pealinn Abja-Paluoja kannab 2021. aastal soome-ugri kultuuripealinna tiitlit.
Maria Korepanova sai kaheksa aastat tagasi hõimurahvaste programmi kaudu stipendiumi doktoriõpinguteks Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, teemaks ainulaadne rahvalaulužanr krež. Ta kaitses töö edukalt kaks aastat tagasi, ja see, mis ERMi lavalt pidulisi katkestas, oli doktoritööga välja arendatud isikupärane esitluslaad.
Eesti delegatsiooni kuulunud Fenno-Ugria Asutuse tegevjuht külastas Folkloriada 2021 festivali raames nii Udmurdi ajaloo- ja kultuurikeskust kui ka kooli koduloomuuseumi Tatõšlinski rajoonis Novje Tatõšõli külas.
Olulisim on keele kasutamine tavaelus. Sest vaid juhul, kui me saame oma keelt rääkida nii kodus, koolis kui ka poes ja lugeda omakeelseid uudiseid, jääb me keel kestma.
Reedel Tartus lõppenud VIII soome-ugri rahvaste maailmakongress tegi viimasel päeval ülevaate neljas teemasektsioonis toimunud aruteludest ning võttis vastu kongressi lõppdokumendi.
Seega pandi alus karjala runode päevale ja karjalased jäävad ootama järgmist runode päeva. Lootuses, et see traditsioon hakkab arenema ning kaasab aina rohkem osalejaid.
Neljas suuremas töörühmas arutletakse keele säilitamise ja edasiandmise ning kakskeelsuse probleemide kõrval ka kliimamuutuste mõju soome-ugri rahvastele ja kultuuriinnovatsioonide küsimusi.