Uudised

Muuhulgas mainis Handi-Mansi autonoomse ringkonna kuberner Natalia Komarova, et ÜRO peaassamblee kuulutas aastateks 2022-2032 välja põlisrahvaste keelte aastakümne.   

Kaskezi küla elanikud kardavad ilma jääda traditsioonilisest vepslaste puhkepaigast. Petitsioonile on alla kirjutanud 38 külaelanikku.

Saabuva rahvaloenduse valikküsitluse käigus uurib statistikaamet Eesti elanikelt nii nende võõrkeelte kui ka emakeele ja murdekeelte oskuse kohta.

Helsingi ülikool ehmatas Soome estofiile kevadel teatega, et lisaks juba mullu täitmata jäänud eesti keele külalisprofessori kohale koondatakse ka ülikoolilektori koht. Kärpeplaan seadnuks ohtu kogu eesti keele kõrghariduse, vahendab ERR.

Jaanuaris kümneaastaseks saavas koolis on selle ühe asutaja Annela Laaneotsa sõnul praegu 13 last. Tundidest võtavad osa ka laste emad-isad ja vanaemad-vanaisad.

23.-25. septembrini toimuvat konverentsi rahastatakse Vene Föderatsiooni Arktika nõukogus eesistumise 2021-2023 programmi raames.

Raamatus on avaldatud ka teose originaali kuuluvaid joonistus.

Tänavuse ÜRO põlisrahvaste päeva teema on "Kedagi ei jäeta maha: Põlisrahvad ja väljakutse uuele ühiskondlikule leppele". Kuid milline on nende sõnade sisu?

Sündmus oli pühendatud karjala kirjandusteadlase ja -kriitiku Maia Pahomova (1926-2003) 95. sünniaastapäevale.

Olulisim on keele kasutamine tavaelus. Sest vaid juhul, kui me saame oma keelt rääkida nii kodus, koolis kui ka poes ja lugeda omakeelseid uudiseid, jääb me keel kestma.

Reedel Tartus lõppenud VIII soome-ugri rahvaste maailmakongress tegi viimasel päeval ülevaate neljas teemasektsioonis toimunud aruteludest ning võttis vastu kongressi lõppdokumendi.

Seega pandi alus karjala runode päevale ja karjalased jäävad ootama järgmist runode päeva. Lootuses, et see traditsioon hakkab arenema ning kaasab aina rohkem osalejaid.