Valik sõnumeid, mis kõnelevad meie hõimurahvaste ja Fenno-Ugria Asutuse tegemistest. Meelepärase teema või kuupäevaga seotud uudiste leidmiseks saab kasutada juuresolevaid otsinguvälju.
Autorid nägid raamatu kirjutamisega suurt vaeva, sest neil tuli selleks luua bessermani keele õigekirja normid. Selleks kasutati nii erinevate Udmurdimaa kui ka välismaa teadusinstitutsioonide abi.
“Mitte kunagi ei ole meil laval olnud nii hulgaliselt noori, paljudes ansamblites musitseerivad eri põlvkonnad koos. On tekkinud ka päris uusi kooslusi. See annab lootust, et järjepidevus ei kao, mis ongi hõimupäeva pidamise üks oluline mõte,” rõõmustas peakorraldaja.
Soome-ugri rahvastele pühendatud teoste sari fikseerib meie hõimurahvaste traditsioonilist igapäeva ning loob maalidena vaatajale, siin ja praegu, tugeva emotsionaalse kogemuse erinevate ideeliste ja kunstilooliste ajastute reaaliate ühendatavusest.
Rahvusvahelisel linnakultuuri ja uue muusika festivalil Tallinn Music Week toimuv soome-ugri muusika õhtu on ühtlasi oktoobris algava festivali Hõimupäevad 2021 eelsündmus.
20. septembril tähistame väljasurnud keelte päeva. Milline on aga selle kuupäeva seos viimase kamassiga?
Vir Tavla külas toimunud viiepäevasel festivalil valmistasid Marimaalt, Karjalast, Komimaalt, Udmurdimaalt, Moskva, Pensa ja Samaara oblastitest kohale saabunud skulptorid puuskulptuure, mis paigutati Romaškini majamuuseumi Etno-ümbrusesse.
Laupäeval, 4. septembril muutub soome-ugri kultuuripealinn 2021 Abja-Paluoja maitse- ja kultuurielamuskeskuseks. Oma maa rahvaste kööki ja kultuuri tutvustavad mulgid, ersad, ingeri-soomlased, ungarlased, marid ja udmurdid.
Lahkunud on kauaaaegne (2005-2015) ungarlaste esindaja soome-ugri rahvaste konsultatiivkomitees, ungari politoloog ja diplomaat.
Ta kirjutas üle 30 teadustöö, koostas või toimetas üle 50 õpiku, sõnastiku, lugemiku ja metoodilise vahendi, arvestades seejuures mansi rahva sotsiolingvistilist olukorda.
Tänavu tähistatakse legendaarse keelemehe Villem Ernitsa 130. sünniaastapäeva mälestuspingi avamise ja raamatuesitlusega.
Maria Korepanova sai kaheksa aastat tagasi hõimurahvaste programmi kaudu stipendiumi doktoriõpinguteks Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, teemaks ainulaadne rahvalaulužanr krež. Ta kaitses töö edukalt kaks aastat tagasi, ja see, mis ERMi lavalt pidulisi katkestas, oli doktoritööga välja arendatud isikupärane esitluslaad.
Eesti delegatsiooni kuulunud Fenno-Ugria Asutuse tegevjuht külastas Folkloriada 2021 festivali raames nii Udmurdi ajaloo- ja kultuurikeskust kui ka kooli koduloomuuseumi Tatõšlinski rajoonis Novje Tatõšõli külas.