Valik sõnumeid, mis kõnelevad meie hõimurahvaste ja Fenno-Ugria Asutuse tegemistest. Meelepärase teema või kuupäevaga seotud uudiste leidmiseks saab kasutada juuresolevaid otsinguvälju.
Viktor Vorobjovi suhtes koostatud protokoll käsitles halduskorra rikkumist. Politsei sõnul rikkus ta paragrahvi, mis käsitleb inimeste massilise liikumise korraldamisest avalikes paikades.
Kõige enam saabus Komi vabariiki inimesi elama Ukrainast, järgnesid Aserbaidžaan, Kõrgõzstan ja Tadžikistan.
Uute ministrite määramisel tuleb Vladimir Uiba sõnul eelistada rohkem neid inimesi, kes on sündinud Komi vabariigis ja lõpetanud kohalikud kõrgkoolid.
Kultuurimälestiste nimekirja kantud hoone on ehitatud 1958. aastal, kuid seni pole seda põhjalikumalt remonditud. Komi Vabariigi 100. aastapäeva sündmustesarja kuulunud avapidustus toimus vahetult enne uue aasta algust.
"Rahvasuu räägib, et kui kratsida venelast, siis tuleb välja tatarlane, kuid mitte alati. Tihtipeale tuleb välja ka mõni soomeugrilane, enamasti mordvalane," märgib Jaak Prozes humoorikalt tõsiselt silmaringi avardavas ülevaates.
Looduslikele pühapaikadele keskenduval rahvusvahelisel Hiite kuvavõistlusel pälvis 1000-eurose peaauhinna Saaremaa pühapaigast tehtud foto. Uurali rahvaste auhinna võitis Marimaa Arborõ küla hiie pilt, mille autoriks Oleg Ponomarjov.
Artefaktil kujutatud jahiloomad tähistavad aastaaegu: saarmas on sügis, kobras talv, orav kevad ja kaks koera kujutavad suve.
Kaama jõgikonda kuuluva Inva jõe maalilisel kaldal Permi-Komi ringkonnas, Arhangelskoje külas avati 14. novembril heliinstallatsioon "Muusikaline turigum" (Muusikaline kurejalg).
Andrei Zubovi mälestustahvel ehib tema nime kandva lasteraamatukogu seina. Mihhail Lihhatšovi mälestustahvel kinnitati Permi-Komi Rahvusraamatukogu sissepääsu juurde. Mõlemal tahvlil on nende tsitaat.
Venekeelne teos vaatleb udmurdi rahvakultuuri hetkeseisu ning näitab, kuidas globaliseerumisele vaatamata ja osalt sellele tuginedes on udmurdid suutnud alal hoida oma identiteeti ning edasi kanda rikast ja omanäolist kultuuri.
2021. aastal tunnustati aabitsat, luule- ja jutukogu. Auhind antakse välja teose eest, mille kirjanduslik ja keeleline tase on ekspertide hinnangul märkimisväärne ja mis seega aitab kaasa keele säilimisele ja arendamisele.
“Mitte kunagi ei ole meil laval olnud nii hulgaliselt noori, paljudes ansamblites musitseerivad eri põlvkonnad koos. On tekkinud ka päris uusi kooslusi. See annab lootust, et järjepidevus ei kao, mis ongi hõimupäeva pidamise üks oluline mõte,” rõõmustas peakorraldaja.