Uudised

Käesolevast aastast algab ÜRO poolt välja kuulutatud põliskeelte aastakümme, mille eestvedaja on UNESCO. Nii on ka seekordse Hõimuklubi fookus just põliskeeltel. Kohtume 16. veebruaril kell 17 – veebis!

Sündmuse peamine eesmärk oli kogeda, kuidas hoiavad ja tõlgendavad kaks rahvast tänapäeval oma pärimusmuusika traditsioone.

Jekaterina Modina on veendunud, et saab uute tööülesannetega hakkama. Samas jätkab ta ka kontserttegevust, korraldab festivale ja õpetab Mordva ülikooli rahvamuusika osakonnas vokaaltehnikat.

Ühtekokku jagati preemiaid üheksas kategoorias, laureaate oli kokku 37. Riikliku preemia suurus on 50 000 rubla ehk umbes 600 eurot.

Žürii sõnul eristus 8000 elanikuga Kuhmo linn oma taotlusega konkurendist – Iisaku alevikust – juba rahvusvaheliselt tuntud festivalide ja mitmekesise programmi poolest.

Fenno-Ugria Asutuse traditsiooniline seinakalender on koostatud soome-ugri rahvaste koduloo- ja rahvusmuuseumide ning erakogudest leitud pildimaterjali põhjal.

Murmanskis asuva Norra peakonsulaadi teatel esitas saami räppduo konkursil pala pealkirjaga Moajnas ‘Seejjtjaa’vr Bajas.

Legendaarse ersa folkloristi ja rahvamuusikut, folklooriansambli Toorama asutaja 70. sünniaastapäevale pühendatud konverentsil esinesid teiste hulgas ka mokša rahvalaulu-pärandit käsitlevate ettekannetega folkloristid Eestist ja Mordvamaalt.

Eestil on UNESCO nimekirjas nüüdsest viis kultuurinähtust: Kihnu kultuuriruum, aulu- ja tantsupidude traditsioon, Seto leelo, Võromaa suitsusauna traditsioon ja ühepuulootsiku ehitamine ning kasutamine Soomaal.

Kaama jõgikonda kuuluva Inva jõe maalilisel kaldal Permi-Komi ringkonnas, Arhangelskoje külas avati 14. novembril heliinstallatsioon "Muusikaline turigum" (Muusikaline kurejalg).

Mulgi Kultuuri Instituudi juhataja ja kultuuriaasta projektijuht Ave Grenberg ütles, et aasta soome-ugri kultuuripealinnana andis Mulgimaale võimaluse soome-ugri kultuuriruumis välja paista ning tuua hõimurahvaste kultuurilist mitmekülgsust aasta vältel erinevate sündmuste kaudu ka Mulgimaale.

Kahe maailmasõja vahel loodud ja 1988. aastal taaselustatud hõimupäevad on viimasel aastakümnel laienenud nii ajaliselt kui ka mahuliselt. Milline aga on hõimupäevade lugu?