Valik sõnumeid, mis kõnelevad meie hõimurahvaste ja Fenno-Ugria Asutuse tegemistest. Meelepärase teema või kuupäevaga seotud uudiste leidmiseks saab kasutada juuresolevaid otsinguvälju.
Käesolevast aastast algab ÜRO poolt välja kuulutatud põliskeelte aastakümme, mille eestvedaja on UNESCO. Nii on ka seekordse Hõimuklubi fookus just põliskeeltel. Kohtume 16. veebruaril kell 17 – veebis!
Sündmuse peamine eesmärk oli kogeda, kuidas hoiavad ja tõlgendavad kaks rahvast tänapäeval oma pärimusmuusika traditsioone.
Žürii sõnul eristus 8000 elanikuga Kuhmo linn oma taotlusega konkurendist – Iisaku alevikust – juba rahvusvaheliselt tuntud festivalide ja mitmekesise programmi poolest.
Soomes kõneleb karjala keelt umbes 11 000 inimest, karjala keelt kaitstakse ja tema arendamist toetatakse Soome riigi eelarvest.
Fenno-Ugria Asutuse ajalugu jaguneb kahte perioodi: loomine ja tegevus enne Teist Maailmasõda (aastail 1927-1940) ning taastamine ja tegevuse jätkamine aastast 1991. Juuresolevas loetelus on märgilisemad hetked, nimed ja sündmused – meie aja lugu.
Fenno-Ugria nõunik Jaak Prozes on Hõimuklubi vedanud 20 aastat ning seetõttu palusime tal nüüd endal kõnelda, et saada ülevaade klubi käekäigust: teemadest, publikust ja tulevikust.
Fenno-Ugria Hõimuklubi tähistab sel aastal oma 20. tegevusaastat ning alustab uut hooaega kolmapäeval, 20. oktoobril.
Oktoobrikuu kolmandal laupäeval tähistatakse Eestis hõimupäeva ja sel aastal lehvivad riigilipud 16. oktoobril tähistamaks soome-ugri rahvaste suurimat iga-aastast kultuurisündmust.
Soome-ugri rahvastele pühendatud teoste sari fikseerib meie hõimurahvaste traditsioonilist igapäeva ning loob maalidena vaatajale, siin ja praegu, tugeva emotsionaalse kogemuse erinevate ideeliste ja kunstilooliste ajastute reaaliate ühendatavusest.
14. oktoobril Tallinnas toimuv rahvusvaheline konverents toob hübriidvormis kokku sölkuppide, isurite, saamide, komide, soomlaste ja eestlaste esindajad. Ettekanded ja arutelud on nüüd ka järelvaadatavad.
20. septembril tähistame väljasurnud keelte päeva. Milline on aga selle kuupäeva seos viimase kamassiga?
Helsingi ülikool ehmatas Soome estofiile kevadel teatega, et lisaks juba mullu täitmata jäänud eesti keele külalisprofessori kohale koondatakse ka ülikoolilektori koht. Kärpeplaan seadnuks ohtu kogu eesti keele kõrghariduse, vahendab ERR.