Valik sõnumeid, mis kõnelevad meie hõimurahvaste ja Fenno-Ugria Asutuse tegemistest. Meelepärase teema või kuupäevaga seotud uudiste leidmiseks saab kasutada juuresolevaid otsinguvälju.
2009. aasta 27. novembril sai karjala keel Soomes vähemuskeele staatuse. Erinevad karjalaste ühendused on hakanud seda tähtpäeva tähistama ja viimastel aastatel tähistatakse seda aina rohkem ka Venemaa Föderatsioonis.
Koivistos (vn k Primorsk) on soome sõdurite hauaplaatidelt eemaldatud nimetähised ning need kavatsetakse lammutada.
Ränga päevikute kommenteeritud venekeelne väljaanne avab varjul olnud peatüki Eesti etnoloogia ja soome-ugri välitööde ajaloos ning toob kultuurikandjatele lähemale muuseumikogus oleva vadja kultuuripärandi.
Fenno-Ugria eestvõttel toimuv konverents püstitab küsimuse: milline on Karjala tähendus täna – olles ajalooliselt soomlaste kultuurihäll ja venelaste geopoliitiline vallutus?
Riia Läti Seltsi eestvõttel toimus 24. septembril juba üheksandat korda soome-ugri päev. Ühtlasi tähistati mihklipäeva ja linnamesindusprojekti Katusemesilased 2022 lõikuspidu.
Karjala–Soome eepos "Kalevala" tõlgiti tervenisti vepsa keelde, selle avaldas Juminkeko fond. Suurteose tõlkimine võttis aega Nina Zaitseval aega kaks aastat.
Pärast kaheaastast vaheaega toimus festivali – Līvu svētki Līvõd Pivād –pidulik avamine taas Liivi rahvamaja ees, kuhu oli kogunenud mõnisada külalist.
Karjalas Jalguba külas avatud seinaplaadil on tekst (sõnastus muutmata – toim.): "Juunikuu kolmandal päeval aastal 1860 sündis siin külas suur lüüdi soost kullassepp, Faberže koja peameister Perhina Mihal."
Vene föderatsioonis kestva rahvaste kultuuripärandi aastal võttis Karjala vastu 80 laulukoori Peterburist, Leningradi, Jaroslavli, Vladimiri ja Tveri oblastitest ning Komi vabariigist. Peo muutis rahvusvaheliseks Valgevene koori osavõtt.
8. juunil tähistati Karjala vabariigi aastapäeva. Pidustused olid varasemast tagasihoidlikumad, kuid rahvarohkem sündmus ootab ees augustis.
Rahvaloenduse esialgsete tulemuste kohaselt loendati Venemaa Föderatsioonis 147,2 miljonit inimest. Võrreldes eelmise, 2010. aasta rahvaloendusega suurenes elanikkond 1,4 protsenti.
Seaduse vastuvõtmise järel on näiteks võetud kasutusel kakskeelsed tänava- ja asulanimed. Tasapisi on komi keelt süvitsi arendatud ka haridus-, kultuuri-, teadus- ja ajakirjandusvaldkondades.