Valik sõnumeid, mis kõnelevad meie hõimurahvaste ja Fenno-Ugria Asutuse tegemistest. Meelepärase teema või kuupäevaga seotud uudiste leidmiseks saab kasutada juuresolevaid otsinguvälju.
"Üks asi on uurida keelt paberilt või lindilt, hoopis teine asi on näha, kuidas need inimesed elavad, ja "Veelinnurahva" tegemise ajast võib öelda, et mu südameasjaks sai hõimurahvaste elu," nii kõneleb väsimatu fennougrist Tõnu Seilenthal.
Head saaki ja ilusat jaaniaega!
Fenno-Ugria Asutus
Käesoleval aastal möödub 80 aastat esimeste ingerisoome päritolu põgenike saabumisest Eestisse. Aastatel 1943–1944 evakueeriti Paldiski kaudu üle mere Hanko sadamasse üle 64 000 ingerisoomlase.
Eesti Keele Instituudi veebisõnastiku lõppversiooni esitlus Fenno-Ugria Hõimuklubis on nüüd järelvaadatav.
JÄRELVAADATAV: Soomes tegutsev Tuglase Selts tähistas oma 40. tegevusaastat. Sünnipäeva auks toimus Helsingi linnavalitsuse saalis pidulik seminar, mille aukülalised olid Soome president Sauli Niinistö ja Eesti Vabariigi president Alar Karis.
Hübriidvormis avasündmus "Igas keeles peitub maailm" laulda lahti Tallinnas kirjanike maja musta laega saalis. Ülekande salvestus on nüüd järelvaadatav. 2019. aasta detsembris New Yorgis ÜRO peaassambleel välja kuulutatud põliskeelte kümnendi eestvedaja on UNESCO ja periood kestab 2032. aastani.
Samas soovitavad koostöökogu liikmed algatada riikliku arengukava põliskeelte aastakümne elluviimiseks Eestis ning määratleda põliskeelte mõiste keeleseaduses.
Rahvusvahelise muusika- ja linnafestivali kavasse on kinnitatud 175 esinejat 28 riigist, neist 87 Eestist. Programmi kuulub ka Fenno-Ugria õhtu. Piletimüük on alanud. Aga kes esinevad?
Ka eesti filmi mäluhoidjaks kutsutud helioperaator ja -režissöör Enn Säde kirjutas raamatu soome-ugri rahvaste iseteadvust tõstnud filmi „Linnutee tuuled” valmimisest.
Käesolevast aastast algab ÜRO poolt välja kuulutatud põliskeelte aastakümme, mille eestvedaja on UNESCO. Nii on ka seekordse Hõimuklubi fookus just põliskeeltel. Kohtume 16. veebruaril kell 17 – veebis!
Sündmuse peamine eesmärk oli kogeda, kuidas hoiavad ja tõlgendavad kaks rahvast tänapäeval oma pärimusmuusika traditsioone.
Žürii sõnul eristus 8000 elanikuga Kuhmo linn oma taotlusega konkurendist – Iisaku alevikust – juba rahvusvaheliselt tuntud festivalide ja mitmekesise programmi poolest.