Uudised

Kunstnik tähistas sel nädalal oma 90. sünnipäeva kahe näituse avamisega ja ateljee kolimisega. "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus rääkis ta kõigest lähemalt.

Karjalas Jalguba külas avatud seinaplaadil on tekst (sõnastus muutmata – toim.): "Juunikuu kolmandal päeval aastal 1860 sündis siin külas suur lüüdi soost kullassepp, Faberže koja peameister Perhina Mihal."

Nornikkeli kompanii vastu esitatud hagis nõuab kogukond 30 miljonit rubla, kuna kütusefirma on rikkunud põlisrahva õigust hoida oma kultuuri ja traditsioone.

Värvikate inimsuhete kõrval näeme hingematvalt kaunist Komimaad. Metsikut taigakaru mängib filmis üsna ehedalt taltsas tsirkusekaru Malõš.

"Üks asi on uurida keelt paberilt või lindilt, hoopis teine asi on näha, kuidas need inimesed elavad, ja "Veelinnurahva" tegemise ajast võib öelda, et mu südameasjaks sai hõimurahvaste elu," nii kõneleb väsimatu fennougrist Tõnu Seilenthal.

Kõiki kunstnikke iseloomustab ühiskondlik-poliitiline aktiivsus ning nende vaatenurgad, teosed ja kohalolek annavad olulise panuse kolonialismiteema mõtestamisele Veneetsia riiklikes paviljonides.

Kunstnik Piret Räni illustreeris enam kui kahe tunni vältel põliskeeli, kõnelejaid, muusikuid ja kõlanud mõtteid – kasutades kolme pliiatsit ja kahte hiigelsuurt paberilehte.

Nganassaani kogukond teatas, et keeldub kohtuvälise menetluse korras Surgutneftegaziga lepingut sõlmimast. Kirjas rõhutavad nad, et uue hindamisakti saamiseks on pöördutud nende poole, kel on põlisrahvastega koostöö kogemus.

Ka eesti filmi mäluhoidjaks kutsutud helioperaator ja -režissöör Enn Säde kirjutas raamatu soome-ugri rahvaste iseteadvust tõstnud filmi „Linnutee tuuled” valmimisest. 

Teekonnal on kaks põhipeatust: skulptori sünnikoht Bajevo külas Ardatovi rajooni edelaosas, ning Mordva vabariigi pealinn Saransk, sest seal asuvas vabariiklikus muuseumis on Erzja teoste suurim kollektsioon.

Ühtekokku jagati preemiaid üheksas kategoorias, laureaate oli kokku 37. Riikliku preemia suurus on 50 000 rubla ehk umbes 600 eurot.

Vaktsineerimise hoogustamiseks võeti tundrates kasutusele liikuv tervisekeskus, mille peatuspaik valitakse nii, et see kattuks põhjapõdrakasvatajate liikumisteedega.