Uudised

Lahkunud on soome-ugrilisi mõtteviise eestlastele tähtsaks pidanud lavastaja ja näitleja Jaan Tooming, kes Uku Masingu loomingust inspiratsiooni saanuna kajastas neid mõtteid oma teatrilavastustes.

Lahkunud on mäemari kultuuritegelane ja tõlkija Julia Kuprina (31.07.1974-12.11.2022).

Mälestuskivi mari rahva südametunnistuseks kutsutud ajaloolasele püstitati Sanukovide pere elumaja lähistele. Kivi ise toodi Morko rajoonist.

Karjala–Soome eepos "Kalevala" tõlgiti tervenisti vepsa keelde, selle avaldas Juminkeko fond. Suurteose tõlkimine võttis aega Nina Zaitseval aega kaks aastat.

Maailmas ühe enim tuntud saami Nils-Aslak Valkeapää joig on autorilooming. Teose uue staatusega kanduvad autoriõigused looja järeltulijatelt üle saami rahvale, keda esindab Saamelaisneuvosto.

Komi luuletaja Ivan Kuratovi 183. sünnipäeva tähistamiseks esitleti 18. juulil Sõktõvkaris tema nime kandvas komi kirjandusmuuseumis poeedist valminud uut filmi. 

Karjalas Jalguba külas avatud seinaplaadil on tekst (sõnastus muutmata – toim.): "Juunikuu kolmandal päeval aastal 1860 sündis siin külas suur lüüdi soost kullassepp, Faberže koja peameister Perhina Mihal."

Ka eesti filmi mäluhoidjaks kutsutud helioperaator ja -režissöör Enn Säde kirjutas raamatu soome-ugri rahvaste iseteadvust tõstnud filmi „Linnutee tuuled” valmimisest. 

Teekonnal on kaks põhipeatust: skulptori sünnikoht Bajevo külas Ardatovi rajooni edelaosas, ning Mordva vabariigi pealinn Saransk, sest seal asuvas vabariiklikus muuseumis on Erzja teoste suurim kollektsioon.

Nõukogude Liidu riikliku terrori soome-ugri ohvrinimekirja raamatu toimetaja, ajaloodoktor Vladimir Abramov kirjutab nimekogumike seeria koostamise loost ja sellega seotud raskustest. Artikkel ilmub koostöös Eesti Mälu Instituudi portaaliga CommunistCrimes.

Etnoloogi, kirjaniku ja ühiskonnategelase ausamba juures toimuvast pidulikust aktusest tehakse Udmurdi rahvusorgansiatsiooni eestvedamisel ka veebiülekanne.

Enam kui 15 aastat vepslasi ja nende rahvakultuuri uurinud TÜ kaasprofessor Madis Arukask mõtiskleb rahvus(t)e traditsioonilise keskkonna tuleviku teemadel.