Venemaa justiitsministeerium soovitab piirata ühiskondlike organisatsoonide tegevust

Koosoleku avas piirkondliku Marij Ušemi esimees  Igor Kudrjavtsev, kes tegi ettepaneku mälestada Moskvas Krookuse kontserdimajas terrorirünnakus hukkunuid. Siis võttis sõna juhatuse esimees Vladimir Kozlov, kes teavitas, et 2024. aasta alguses oli organisatsioonil 202 liiget. Kuna justiitsministeeriumi ettekirjutuse tõttu ei kehtinud enam paljude liikmelisus, siis sellepärast pidi organisatsiooni juhatus tegema suurt tööd, fikseerima uue liikmeskonna ja seisuga 23. märts on organisatsioonil 64 liiget.  Neist kohale tuli 34, ehk üldkoosolekut sai pidada igati legitiimseks.

Miks organisatsiooni liikmeskond on vähenenud?  Osa liikmeist lihtsalt ei osalenud organisatsiooni töös, osa pidi aga lahkuma sellepärast, et riigieelarvest töötasu saavaid liikmeid, eelkõige raamatukogude töötajaid ja kooliõpetajaid on töökohal taga kiusatud nende organisatsiooni kuulumise tõttu. Mitmed liikmed olid aga töö otsinguil lahkunud Mari Vabariigist.

Päevakorras oli kaks punkti, kõigepealt Marij Ušemi esimehe Igor Kudrjavtsevi aruanne ja revisjonikomisjoni aruanne. Peale ettekannet võtsid debatis sõna erinevate piirkondade esindajad, kuid seekord nii palju sõnu ja diskussiooni polnud. Alles detsembris oli toimunud organisatsiooni kongress.  Teisalt, organisatsiooni liikmed said selgelt aru, millega organisatsioon tegeleb, kuhu suundub ja miks ta tõstatab kultuuri-, keele- ja pärandiküsimuste kõrval selliseid olulisi küsimusi nagu demograafia-, ökoloogia-, kaadripoliitika-  ja sotsiaalmajandusküsimused. Arutati organisatsiooni uute liikmete kaasamise ja rahvaga koostöö teemat. Väga tõsiselt arutati Vene Föderatsiooni justiitsministeeriumi kohaliku büroo ettekirjutust, mis tehti organisatsioonile.  „Tänavu aprillis peab esitama neile aruande meie organisatsiooni seaduserikkumiste kõrvaldamise kohta,“ ütles Kudrjavtsev.

Igor Kudrjavtsev märkis, et justiitsministeeriumist tuli organisatsiooni tegevusele palju etteheiteid: heidetakse ette seda, et tegeleme demograafia (s.o maride olukorra), ökoloogia (millises keskkonnas meie rahvas elab), sotsiaalmajandusliku olukorra (kuidas rahvas elab tänapäeval) teemadega. Samuti heideti ette kaadripoliitika ja religiooniga tegelemist. Organisatsioonil soovitati piirduda haridus- ja kultuuriküsimustega.

Sellega seoses muutis üldkoosoleku põhikirja preambulat ja tegi sinna mitmeid muudatusi. Üldkoosolekul osalejad nõustusid, et piirangud on piirangud, kuid leiti, et organisatsiooni liikmed peavad mari rahva poolel seisma ja rahva eest hoolt kandma ning see pole mitte lihtsalt tühi sõnakõmin. Kinnitati, et mari rahvale on tähtsad ka muud küsimused peale tantsu ja laulu.