Jäta menüü vahele
02.03.2021

Suri Mordva Vabariigi riigilipu autor Andrei Aljoškin

Tema loomingus olid erilisel kohal mütoloogia ja religioon, kunstiteadlased määratlevad tema loomingut etnofuturismiks.

vanem mees
Andrei Aljoškin. Foto: Столица С

27. veebruaril suri Mordva Vabariigi ja Vene Föderatsiooni teeneline kunstnik, kahekordne Mordva Vabariigi riikliku preemia laureaat ja Mordva Riikliku Ülikooli professor Andrei Aljoškin.

Ersamordvalane Andrei Aljoškin sündis 10. veebruaril 1959. aastal Tšeljabinskis. Tema vanaisa oli väljasaadetud Siberisse. Vanaisa unistas Mordvamaale tagasipöördumistest, kuid algas II maailmasõda ja perekond jäi elama Tšeljabinskisse. Tšeljabinskis sündisid nii Andrei kui ka ta vend Aleksei. Kunstialase hariduse sai Andrei Peterburis, kus õppis koguni 16 aastat. Ta lõpetas Leningradi Valentin Serovi nimelise kunstikooli ja Ilja Repini nimelise maali-, skulptuuri- ja arhitektuuriinstituudi. Peale lõpetamist töötas erinevatel ametikohtadel Mordva ANSV kultuuriministeeriumis ja juhtis vahepeal vabariigi rahvuskultuuride keskust. Viimased kakskümmend aastat oli ta ülikooli õppejõud.

Tema loomingus olid erilisel kohal mütoloogia ja religioon, kunstiteadlased määratlevad tema loomingut etnofuturismiks. Ise ta aga ennast kuidagi ei määratlenud. Tema maalidel oli siiski kujutatud enamasti erinevaid tootemeid, neist kõige enam karu. Karu on mordvalastele, aga ka paljudele teistele soome-ugri rahvastele kui kauge esivanem.

Samuti armastas ta kujutada hobust kui looduse elujõu kehastust. Süviti uuris ta ja kasutas oma loomingus ka mordva rahvuslikke ornamente. Andrei Aljoškini paljusid töid kasutati mordva rahvuseepose „Mastorava“ kujundamises. Ise rääkis ta, et elas lapsepõlves koos mordva jumalustega ja tundis nende hingesügavust. Nendest jumalatest, ammustest kangelastest ja sõdalastest rääkis talle vanaema. Vanaema oli aga usklik, kes vene keelt mõistis halvasti. Andrei Aljoškin pidi talle venekeelset piiblit tõlkima ja selle käigus ta mõistis, et mordvalastele oli vaja oma st ersakeelset kogudust.

Peterburi õpingute ajal külastas ta 1989. aasta kevadel Ingeri Liidu koosolekut Gattšinas (sm Hatsina, vn Gatšina) ja tutvus seal kirikuõpetaja Arvo Survoga, kelle kutsus Mordvamaale. Andrei Aljoškin oli 1991. aastal üks Mordva luterliku kiriku asutajaliikmeid. 1990ndate alguses astus üle 200 ersa ja mokša luteriusku. Olgu siin huvitava faktina toodud, et 5. novembril 1991. aastal registreeriti Mordva mokša-ersa kogudus välisriigi, Eesti luterliku kiriku alluvusse.

Andrei oli helge inimene, kes filosofeeris meelsasti mütoloogilistel, rahvusfilosoofilistel ja usundilistel teemadel, mis olid talle südamelähedased. Ta oli haruldane jutuvestja, kes juhtis tähelepanu sellele, et siin ilmas on kõikidel asjadel sügav tähendus ja sama on kõikide tema piltidega, igal detailil on koht ja tähendus, mis kokku saades moodustavadki omamoodi harmoonia, mis kannab meid mordvalaste hingemaailma.

Veel tahame rõhutada, et Andrei Aljoškin oli väga mitmekülgne inimene, kelle tegevus ei piirdunud ainult maalimise ja kujundamisega. Ta tegi aktiivselt koostööd legendaarse Toorama ansambli asutaja Vladimir Romaškiniga, temalt on pärit ansambli nimetus ja esialgse repertuaari ideestik. Samas oli ta ka lavastaja, teatrikunstnik, lastekirjanik, muinasjutuvestja ja näitleja.

Ajalukku läheb Andrei Aljoškin aga sellega, et ta on Mordva Vabariigi riigilipu autor. Eesti Päevalehele 2008. aastal antud intervjuus ütles ta: „Lapsest peale olen unistanud Mordva lipust. Ükskord, kui taas tatarlastega kaklesime, ähvardasin, et järgmine kord võtame Mordva lipu kaasa. Poisid küsisid, et mis lipu. Jäin mõttesse, sest tõepoolest, mis lipu. Hiljem ülikoolis uurisin, et ajalooliselt olid mordvalastel lipud siiski olemas ja nendega mindi 13. sajandil lahingusse Vene vürstide vastu. 1993. aastal kuulutati meil välja lipukonkurss, kuhu esitati 200 kavandit üle kogu Venemaa. Ise panin välja kaks varianti. Põhiline vaidlus oli meil kommunistidega, kes soovisid punast lippu ja rääkisid, et juba Dmitri Donskoi läks Kulikovo lahingusse punaste lippude lehvides./…/

Mordva lipul on punane intensiivne venoosne värv, see on elu värv. Mordva naised tikivad rahvariietele tumepunasega ühele poole ema suguvõsa, teisele poole isa suguvõsa märgid. See värv tähendab ka rahva ajaloolist mälu. Keskel on sodiaagi- ehk päikesemärk, mis on omane kõigile soomeugrilastele. Mordva lipul tähendab see ka nelja rahva (ersad, mokšad, tatarlased ja venelased) ühendust. Ühtlasi võib seda võtta kui kaitse või pääsemise märki. Mustjas tumesinine tähendab maad ja vabadust“.

mordva lipp

Andrei Aljoškin käis korduvalt Eestis ja tal tekkisid head kontaktid Eestis elavate kaasmaalastega. 2008. aastal olid tema rahvussümboolikat kujutavad teosed väljas Kumu kunstimuuseumis kaasaegset soome-ugri kunsti tutvustaval näitusel. Andrei Aljoškini ärasaatmine toimus 1. märtsil Saranskis, Velmema luterlikus kirikus. Ärasaatmisel oli üks peamisi kõnelejaid Toorama asutaja Vladimir Romaškini (1951-2002) poeg Andrei Romaškin ja laulis ansambel Toorama.

Andrei Aljoškin käis korduvalt Eestis ja tal tekkisid head kontaktid Eestis elavate kaasmaalastega. 2008. aastal olid tema rahvussümboolikat kujutavad teosed väljas Kumu kunstimuuseumis kaasaegset soome-ugri kunsti tutvustaval näitusel. Andrei Aljoškini ärasaatmine toimus 1. märtsil Saranskis, Velmema luterlikus kirikus. Ärasaatmisel oli üks peamisi kõnelejaid Toorama asutaja Vladimir Romaškini (1951-2002) poeg Andrei Romaškin ja laulis ansambel Toorama.

Oleme kaotanud hea Eesti sõbra.

Fenno-Ugria Asutus