ÜRO põliskeelte aasta

Korraldavad Kultuuriministeerium, Rahvakultuuri Keskus ja UNESCO ERK

ÜRO kuulutas 2019. aasta rahvusvaheliseks põliskeelte aastaks ning määras selle juhtorganiks UNESCO. Eestis tähistatakse 2019. aastal ka eesti keele aastat. Millised on põliskeelte aasta rahvusvahelised tegevussuunad ja kuidas saab selles tegevuses kaasa lüüa? Kuidas soome-ugri suunal tegutsevad Eesti asutused ja ühendused põliskeelte aastasse panustavad? Mis on Eesti põliskeeled ja milline on nende kujunemislugu? Mida tehakse eesti keele aastal eesti keele väärtustamiseks? Kuidas Eesti riik toetab murdekeelte hoidmist ja arendamist? Kuidas kõlab ehe võrukeelne luule autori esituses?

Kõigest sellest kuuleb lähemalt rahvusvahelise põliskeelte aasta Eesti avaüritusel, mis toimub 15. veebruaril 2019 Kirjanike Liidu musta laega saalis (Harju 1, Tallinn).

10.30–11.00 Kogunemine ja kohvilaud
11.00–11.10 Avamine

11.10–11.30 Rahvusvaheline põliskeelte aasta ja Eesti osalus selle juhtkomitees
Karmen Laus – Välisministeeriumi rahvusvaheliste organisatsioonide büroo direktor

11.30–12.15 Eesti põliskeeled ja -murded.
Karl Pajusalu – Tartu Ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete professor

12.30–13.30 Paneeldiskussioon (moderaator Meelis Kompus; osalejad Piret Kärtner / Eesti keele aasta juhtkomitee; Eino Pedanik /Kultuuriministeerium; Kadi Raudalainen/ MTÜ Fenno-Ugria Asutus; Oliver Loode/, MTÜ Põlisrahvaste Arengu Keskus)                     

Eesti keele aasta eesmärk on väärtustada eesti keelt ning tähistada eesti keele seadustamist riigikeelena sada aastat tagasi, regionaalsed kultuuriprogrammid väärtustavad kohalikke keeli ja murdeid kui kultuuri väljendusvahendit. MTÜ Fenno-Ugria Asutus ja MTÜ Põlisrahvaste Arengu Keskus tegutsevad soome-ugri hõimurahvaste suunal ja panustavad põliskeelte aasta rahvusvahelistesse tegevustesse. Kas ja kuidas need tegevused üksteist toetavad ja võimendavad?

13.30–13.50 Contra esitab oma võrukeelset loomingut

13.50–14.20 Kohvilaud ja vaba vestlus.