Soome-ugri rahvaste aktiivusest Venemaa presidendi valimistel
Pühapäeval Venemaal toimunud presidendi valimistel midagi ootamatut ei toimunud. Praegune president Vladimir Putin sai 77% häältest, hääletamas käis 67% valimisnimekirjadesse kantud Venemaa kodanikest. Kui populaarseks osutus aga Venemaa president soome-ugri vabariikides ning kas soome-ugri rahvaste poliitilises käitumises oli eripärasid?
Eripärade küsimus ehk on siiski mõnevõrra keerulisem ja eeldab soome-ugri vabariikide rahvuslikes rajoonide tulemuste teadmist, näiteks andmeid Marimaa Morko või Volžski rajoonist, kus maride osakaal on ligi 90% rahvastikust. Vaatamata sellele, et neid meil pole, võib praegustele andmetele tuginedes väita, et rahvusel polnud presidendi valimistel erilist tähendust. Nii näiteks sai Putin soome-ugri vabariikidest protsentuaalselt kõige rohkem hääli Mordva vabariigis, kus ersade ja mokšade osakaal on 40%. Kolmandaks jäi Mari vabariik, kus maride osakaal on 42%.
Putini valimistulemused soome-ugri vabariikides on sellised: Mordva vabariik 85%, Udmurdi vabariik 76%, Mari vabariik 74%, Karjala vabariik 73% ja Komi vabariik 71% häältest. Seega sai Putin protsentuaalselt kõige vähem hääli hoopis Karjalas ja Komimaal, kus soome-ugri rahvaste osakaal on väiksem.
Kui vaadata teisi kandidaate, siis torkab silma, et ega Venemaa soome-ugri vabariigid teistest föderatsiooni osadest väga palju ei eristu. Siiski võib öelda, et kommunistide kandidaat Pavel Grudinin sai võrreldes Venemaa keskmisega mõnevõrra enam hääli Mari vabariigis, samuti demokraatliku partei Jabloko kandidaat Grigori Javlinski sai keskmisest enam hääli Karjalas ja Komis. Torkab silma ka liberaaldemokraatide kandidaadi Vladimir Žirinovski ligi kaks korda Venemaa keskmisest suurem toetus Komi vabariigis.
Soome-ugri vabariikide valimistulemused ei erine ka teistest sama piirkonna turgikeelsetest vabariikide tulemustest, nii sai Putin Tatarstanis 82% , Baškortostanis 78% ja Tšuvaši vabariigis 77% häältest. Põhja-Kaukaasias olid aga Putini toetusprotsendid veelgi kõrgemad, ületades 90% piiri. Ainuke märkimisväärne rahvuslik anomaalia oli Jakuudi vabariik, kus Putinit toetas vaid 64% valijatest ja kommunist Pavel Grudinin kogus 27% häältest.
Rahvusliku faktori asemel on ehk märksa olulisemaks näitajaks valimisaktiivsus, mille madalat tulemust keskvõim kõige rohkem kartis. Liiga vähene valimisaktiivsus oleks pannud kahtluse alla Putini võimu legitiimsuse. Erinevaid võtteid kasutades saavutati siiski küllaltki kõrge tulemus – 67%. Soome-ugri vabariikidest näitas aga taas kõige kõrgemat tulemust Mordva vabariik, kus osalemas käis 78% valijatest, järgnesid Mari vabariik 66% Udmurdi vabariik 63%, Komi vabariik 60% ja Karjala vabariik 57%. Karjala oli pea kõige madalama valimisaktiivsusega Venemaa piirkond.
Presidendivalimised on möödas, milliseks kujuneb Putini seekordne valitsusaeg Venemaa soome-ugri rahvastele, seda näeme lähema kuue aasta jooksul. Loodame parimat!
Jaak Prozes
