Rahvusvahelist emakeele päeva tähistati ka Venemaal

Rahvusvahelise emakeele päeva tähistamine Karjalas

Tänavuse aasta on ÜRO kuulutanud põliskeelte aastaks. Sellepärast pöörati  21. veebruaril tähistatavale rahvusvahelisele emakeele päevale rohkem tähelepanu ka Venemaal, kus elab arvukalt põlisrahvaid. Põliskeelte aastale pühendatud emakeele päeva ettevõtmisi toimus hulgaliselt ka soome-ugri rahvaste asualadel.

Karjala rahvusrajooni Prääsa (Prjaža) rahvakultuurikeskuses Elämä korraldati pidulik üritus, millest võtsid osa karjalaste ühiskondlike organisatsioonide esindajad ja karjala keelega tegelevad kultuuri- ja haridusasutuste spetsialistid. Kohtumisel esitleti parimaid karjala keele populariseerimise näiteid, rahvuspoliitika ministeeriumi esindajad tutvustasid põliskeelte aastale pühendatud programmi. Oma tegevust tutvustasid Vieljärvis (Vedlozero) asuv Karjala Keele Kodu, ühing Olonetsi karjalased, Uusi-Vilka (Novaja-Vilga) küla klubi Õhtused vestlused, Karjala Rahva Liidu Essoila osakond. Tehti ettepanekuid põliskeelte aasta tähistamiseks.

Keskne üritus korraldati Petroskois (Petrozavodsk), kus hiljuti avatud Karjala vabariigi karjalaste, soomlaste ja vepslaste keeleressursside meediakeskuses toimus Karjalas viimastel aastatel välja antud kirjanduse tutvustamine autorite, toimetajate ja lugejate osavõtul.  Sõnavõttudest selgus, et Karjalas on viimase kolme aasta jooksul rahvuskeeltes välja antud 50 trükist,  samuti suureneb karjala-, soome- ja vepsakeelsete saadete hulk ja maht Karjala TV-s. Meediakeskuse asutamine on uus ilming kogu Venemaa rahvuspoliitikas ja samalaadseid keskusi kavatsetakse luua mujalgi. Keskus rajati rahvuskeelset ajakirjandust ja kirjandust välja andva kirjastuse Perioodika baasil ning tema ülesandeks on populariseerida Karjala põlisrahvaste keelte kasutamist. Nii korraldab keskus keeleklubisid, keelekursuseid, kohtumisi tuntud inimestega, kuid antakse abi ka rahvuskeeli ja kultuure tutvustavate projektide kirjutamisel. Samuti on keskuse ülesandeks põlisrahvaste keeltes kirjutavate ajakirjanike ja kirjanike koostöö edendamine.

Komimaal oli suuremaks ettevõtmiseks komi keele etteütlus, mille korraldas komi rahvusorganisatsioon Komi Voitõr Komi rahvusraamatukogus. Etteütlusest võttis osa 73 inimest, kellest 24 kirjutas etteütluse parimale hindele. Komi Rahvaste Sõpruse majas aga arutleti teemal „Rahva uhkus on keel“  ja esitleti mitmesuguseid keeleprojekte. Emakeele päeva puhul alustati Sõktõvkari kahel bussiliinil peatuste nimetamist ka komi keeles.

Mordvamaal toimus emakeele päeva puhul pidulik koosviibimine Puškini nimelises rahvusraamatukogus, kus kõnelesid kohalikud rahvuspoliitika juhid  Juri Mišanin ja Aleksander Kargin. Nad olid rahul kohalike keelte – ersa ja mokša keele –  olukorraga, kuid rõhutasid, et ka tatari ja vene keele oskus on oluline.  Emakeele päeva puhul toimus pealinnas Saranskis keeleolümpiaad, koolides anti ersa ja mokša keelte tunde, korraldati  mälumänge. Mordva rahvusteatris aga esietendus mokša kirjaniku Valentina Mišanina näidend „Ristimata mordvalase tütar“. Emakeele päeva tähistati ersa ja mokša keeltele pühendatud üritustega ka  Mordva vabariigiga piirnevates oblastites.

 

Udmurdimaal oli emakeele päeva keskseks sündmuseks üliõpilaste KVN (Lõbusate ja leidlike klubi) formaadis toimunud udmurdi noorteorganisatsiooni Šundõ ja mari noorteorganisatsiooni Üžara kohtumine. Noored võistlesid hõimurahvaste keelte, kirjanduse ja laulude tundmises ja märkasid mari ja udmurdi lauludes hämmastavaid sarnasusi. Ürituse erikülaliseks oli Udmurdi riikliku ülikooli soome keele õppejõud Esa-Jussi Salminen, kes võrdles mari ja udmurdi keelt ning rääkis sellest, miks soomlasel on mari keelt palju kergem õppida kui udmurdi keelt. Õhtu lõppes vastastikuse rahvusmängude tutvustamise ja õppimisega.

 

Marimaal pöörati emakeele päevale tähelepanu kõige kõrgemal tasemel. Kui teistes soome-ugri vabariikides või autonoomsetes oblastites pidasid üritustel tervituskõnesid enamasti aseministrid, siis Marimaal pidas Mari riiklikus draamateatris toimunud pidulikul kontsert-aktusel kõne riigipea Aleksander Jestifejev isiklikult. Ta andis põhjaliku ülevaate, mida on mari keele ja kultuuri heaks juba ära tehtud ja mis on edaspidi plaanis. Ta tõi ka esile, et kui 2017. aastal toetati marikeelsete trükiste välja andmist 800 tuhande rublaga (11 000 EUR),  siis 2019. aastal on see toetus suurenenud 4 miljonile rublale (53 000 EUR).  Ürituse lõpus toimus kontsert, kus teiste mari kollektiivide seas astusid üles riiklik rahvatantsuansambel Mari El ja rahvapillide orkester Mari Kundem.

 

Eriti aktiivselt tähistati emakeele päeva Jamali-Neenetsi autonoomses ringkonnas, kus korraldati arvukalt handi, neenetsi ja sölkupi keelte näidistunde ja etteütlusi.  Selgitati välja, et 1. -11. klassini õpib põlisrahvaste keeli 5709 handi, neenetsi ja sölkupi last, mis moodustab 58% kogu põlisrahvastest kooliõpilaste arvust. Põliskeelte aasta puhul saavad kõik põlisrahvaste keeli õppivad lapsed 2019. aastal uued õpikud.

 

Fenno-Ugria

 

Ülevaade on koostatud Venemaa Soome-Ugri Rahvaste Infokeskuse materjalide põhjal (www.finnougoria.ru)

Print Friendly, PDF & Email