Jäta menüü vahele
16.05.2022

Komi kirjakeele 650. aastapäeva tähistati tagasihoidlikult

Komi kirjakeele traditsioonid ulatuvad tagasi 14. sajandisse, mil õigeusu misjonär Permi Stefan võttis kasutusele erilise vanapermi kirja ning tõlkis sellesse kiriklikke tekste. Tema mälestuseks tähistatakse maikuu kolmandal pühapäeval komi kirjakeele päeva.

Ehkki tegemist on auväärses vanuses kirjakeelega, tähistatakse tänavu ümmargust tähtpäeva tavapäratult tagasihoidlikult. Valitsuse kodulehel tähtpäeva ei mainitud, 15. mail tähistati hoopis rahvusvahelist perekondade päeva. Siiski komi rahvusraamatukogu koos rahvuspoliitikaministeeriumiga tegi üleskutse suhtuda hoolivamalt komi keelde ja kutsus osa võtma ürituste sarjast «Чолӧм, Анбур!» (Tere, Anbur). Selle raames saadakse enam teadmisi komi kirjakeele ajaloost ja 20. mail korraldatakse viktoriin.

12. mail aga pühendati kirjakeele päevale 2021. aasta raamatupreemiate väljakuulutamine. Kokku esitati 2021. aasta parima raamatu konkursile 26 väljaannet, neist 4 komi keeles, 6 komi ja vene keeles ning 16 vene keeles. Konkursile laekus raamatuid rekordiliselt palju. Salajase hääletamise tulemusena võitis parima komikeelse raamatu auhinna Vladimir Timini kogutud teosed kolmes köites. Venekeelse raamatu auhinna pälvis Darja Fedorkova „Komimaa käsitöö muinasjutud“. Parim lasteraamat oli Anastasija Sukgojeva „Mööda tänavaid sõitis suur reisikohver“, komi-vene kakskeelse raamatu kategoorias sai auhinna Vjatšeslav Babini raamatukomplekt „Õnne sulle, mu Põhjala“.

Komi kirjakeele arengu viis etappi:

  1. 14.–16. sajandini on kasutusel 24 tähest koosneva komi tähestik anbur, mille loomiseks sai Permi Stefan inspiratsiooni kreeka tähestikust ja komide traditsioonilistest peremärkidest;
  2. 17. sajandist kuni 1918. aastani vormus komi kirjakeel kirillitsa alusel, ilmuvad ilmalikud tekstid, komi grammatika ja aabits. Geograaf ja historiograaf Gerhard Friedrich Müller toob komi kirjakeelde ö-tähe, millele on pühendatud Sõktõvkaris ausammas;
  3. Aastail 1918.–1932. ja 1936.–1938. oli kasutusel kirillitsal põhinev Molodtsovi tähestik;
  4. Aastatel 1932.–1936. oli kasutusel ladina tähestik;
  5. 1939. aasta 1. jaanuarist on kasutusel taas kirillitsa, mille lisanduvad i- ja ö- tähed.

Komi kirjakeele traditsioonid ulatuvad tagasi 14. sajandisse, mil kuulus õigeusu misjonär Permi Stefan (u. 1340–1396) võttis kasutusele erilise vanapermi kirja – anburi ning tõlkis sellesse kiriklikke tekste. Maikuu kolmandal pühapäeval tähistatakse keelepäeva komi tähestiku looja, pühaku ja piiskopi Permi Stefani mälestuspäevana. Tänavu langes tähtpäev 15. maile.

Kolmkümmend aastat tagasi võttis Komi Vabariigi ülemnõukogu vastu seaduse hakata tähistama komi kirjakeele päeva. 1992. aastast on komi keel Komi Vabariigis riigikeel. Komid olid Venemaa Föderatsiooni soome-ugri rahvaste seast esimesed, kes hakkasid tähistama kirjakeele sünnipäeva ja saavutasid komi keelele riigikeele staatuse.

Hõimuklubis kõneleme samal teemal

Komi kirjakeelele on pühendatud ka Fenno-Ugria selle kevade viimane Hõimuklubi, mis toimub pidulikumas vormis ning mida saab tavapäraselt jälgida veebiülekande vahendusel. Eesti Keele Instituudi portaalis ilmunud eesti-komi veebisõnaraamatut ja selle kasutamisvõimalusi tutvustab Sven-Erik Soosaar. Komi kirjaviisidest läbi aegade kõneleb pikemalt aga keeleteadlane Nikolai Kuznetsov.

2021. aastal andis Eesti Keele Instituut veebis välja eesti-komi sõnaraamatu, mida koostajad Sven-Erik Soosaar ja Nikolai Kuznetsov on veel aasta jooksul täiendanud. Sõnaraamatu toimetaja on Anu-Reet Hausenberg. Sõnastikusüsteemi konsultant on Ülle Viks, veebilahenduse looja Indrek Hein

Komi keel on Venemaal kõneldav soome-ugri keel. Komi keele all peetakse enamasti silmas peamiselt Komi Vabariigis räägitavat nn sürjakomi keelt. Seda rääkis Venemaal 2010. aasta rahvaloenduse andmetel 156 100 inimest. Komi keelele lähedast permikomi keelt räägib Venemaa Permi krai Permikomi rajoonis umbes 60 000 inimest. Komi Vabariigi alal (tollal Komi Autonoomne Oblast) elas 1926. aastal 191 245 komi, kes moodustasid 92,2% rahvastikust. 2010. aastal elas Komi Vabariigis 202 348 komi, kes moodustasid vaid 23,7% piirkonna elanikest. 2010. aastal valdas Venemaa 228 000 komist komi keelt vaid 156 100. Eriti kiiresti on komisid ja komi keele oskajaid jäänud vähemaks 21. sajandil ning komi keel on UNESCO keeleatlase andmetel ohustatud keel.

Eestis elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 95 komi (68 naist ja 27 meest). Neist vaid 32 märkis oma emakeeleks komi keele.