Uudised

Praegu sisaldab sõnaraamat 16 000 saamikeelset sõna, töö käib veel ebatäpsuste parandamisel ja sisu täiustamisel.

Karjala keele lüüdi murdes kirjutatud keskkonna arendamisega tegelevad paljud inimesed, eelkõige keeleteadlased ja -aktivistid. Kirjutajate seas on ka karjalasi, kes elavad Soomes, Rootsis ja mujal.

Kaskezi küla elanikud kardavad ilma jääda traditsioonilisest vepslaste puhkepaigast. Petitsioonile on alla kirjutanud 38 külaelanikku.

Helsingi ülikool ehmatas Soome estofiile kevadel teatega, et lisaks juba mullu täitmata jäänud eesti keele külalisprofessori kohale koondatakse ka ülikoolilektori koht. Kärpeplaan seadnuks ohtu kogu eesti keele kõrghariduse, vahendab ERR.

Jaanuaris kümneaastaseks saavas koolis on selle ühe asutaja Annela Laaneotsa sõnul praegu 13 last. Tundidest võtavad osa ka laste emad-isad ja vanaemad-vanaisad.

23.-25. septembrini toimuvat konverentsi rahastatakse Vene Föderatsiooni Arktika nõukogus eesistumise 2021-2023 programmi raames.

Raamatus on avaldatud ka teose originaali kuuluvaid joonistus.

Sündmus oli pühendatud karjala kirjandusteadlase ja -kriitiku Maia Pahomova (1926-2003) 95. sünniaastapäevale.

Seega pandi alus karjala runode päevale ja karjalased jäävad ootama järgmist runode päeva. Lootuses, et see traditsioon hakkab arenema ning kaasab aina rohkem osalejaid.

Ersalannast soome keele õpetaja Natalja Abrosimova aitas gümnasistil Kirill Chukavinil luua ainulaadse sõnastiku.

Komi kirjakeele päeva puhul esitleti populaarteadusklikku raamatut "Komi keele saladused jutustustes", mis on esimene omataoline.

Professor Riho Grünthali sõnul tähendab Helsingi Ülikooli kärpeplaan seda, et eesti keele õpetamine Soomes bakalaureuse- ja magistritasemel peaaegu lõpetatakse.