Valik sõnumeid, mis kõnelevad meie hõimurahvaste ja Fenno-Ugria Asutuse tegemistest. Meelepärase teema või kuupäevaga seotud uudiste leidmiseks saab kasutada juuresolevaid otsinguvälju.
Alates 1984. aastast on IFUSCOt korraldatud igal aastal erinevas kohas. Tartus on toimunud IFUSCO 1990, 2012, 2018, Tallinnas 2000. Seekord võõrustab noori Tšehhi pealinn. Kohal on ka Eesti kõrgkoolides tudeerinud marid, udmurdid ja ersa.
Eesti Keele Instituudi veebisõnastiku lõppversiooni esitlus Fenno-Ugria Hõimuklubis on nüüd järelvaadatav.
Suurejooneline tähtpäev saabub 2029. aastal. Ettevalmistuste algusest andis Komi riigijuht teada äsja saja-aastaseks saanud Komimaa koduloolaste seltsi juubelikonverentsil.
Esitlutud keeleõppe videosid saab nüüd veebis vabalt vaadata. Lingid leiab uudisest!
Kuidas ÜRO loodab põliskeeli, maailma keelelise rikkuse allikat päästa, räägib kultuurilehes Sirp ilmunud intervjuus keeleteadlane, MTÜ Fenno-Ugria juhatuse liige Sven-Erik Soosaar.
Hübriidvormis avasündmus "Igas keeles peitub maailm" laulda lahti Tallinnas kirjanike maja musta laega saalis. Ülekande salvestus on nüüd järelvaadatav. 2019. aasta detsembris New Yorgis ÜRO peaassambleel välja kuulutatud põliskeelte kümnendi eestvedaja on UNESCO ja periood kestab 2032. aastani.
Aastail 1978–1987 käisid Kaido Kama ja bioloog Eerik Leibak manside juures ekspeditsioonidel. Mehed lindistasid hõimurahva mõtteid ja kogusid nende pärimust. Nii tulebki juttu Mansimaa oludest ja tulevikulootus(etus)est.
TÄHELEPANU! Taotluste esitamise tähtaeg on 02.05.2022.
Enne taotlemist vaata lähemalt taotlusjuhendit.
Konverents toimub Eesti Kirjandusmuuseumi saalis ning seda saab jälgida ka veebis, muuseumi kodulehe kaudu.
Ungari suursaatkonna nõunik, ajaloodoktor Urmas Bereczki räägib aastail 1848–1849 toimunud ungari revolutsioonist ja selle tähendusest.
Kibirik tuletas meelde, et paljud postsovetlikud maad näitavad praegu, et keelegruppide ja vähemuste rõhumine ei too midagi head. Ta avaldas lootust, et Venemaal nende kogemust ei korrata.
Ka eesti filmi mäluhoidjaks kutsutud helioperaator ja -režissöör Enn Säde kirjutas raamatu soome-ugri rahvaste iseteadvust tõstnud filmi „Linnutee tuuled” valmimisest.