Valik sõnumeid, mis kõnelevad meie hõimurahvaste ja Fenno-Ugria Asutuse tegemistest. Meelepärase teema või kuupäevaga seotud uudiste leidmiseks saab kasutada juuresolevaid otsinguvälju.
Murmanskis asuva Norra peakonsulaadi teatel esitas saami räppduo konkursil pala pealkirjaga Moajnas ‘Seejjtjaa’vr Bajas.
Juunis 2021 valitud soome-ugri rahvaste konsultatiivkomitee esimees kõneleb FUA juubelinumbrile antud intervjuus lähemalt oma juurtest, rahvusest ja soome-ugri maailma tulevikust.
Toimunust sai avalikkus esmalt teada anonüümse allika vahendusel, kuid hiljem leidis kuuldu kinnitust. Nüüd tegeleb juhtumiga politsei.
Noorteliikumine on soome-ugri koostöö oluline osa. Noortest oleneb keele arenemine, nad kannavad kultuuri ning annavad keeltele ja kultuuridele uut hingamist. Meie esindame mittetulundusühingut Hõimulõimed ja räägime oma tegevusest.
Konverentsi eesmärk on inspireerida kuulajaid talletatut oma uurimis- ja loometöös rohkem kasutama. Toimub ka Anu Raua nimelise stipendiumi üleandmine.
2021. aastal tunnustati aabitsat, luule- ja jutukogu. Auhind antakse välja teose eest, mille kirjanduslik ja keeleline tase on ekspertide hinnangul märkimisväärne ja mis seega aitab kaasa keele säilimisele ja arendamisele.
Karjala keele lüüdi murdes kirjutatud keskkonna arendamisega tegelevad paljud inimesed, eelkõige keeleteadlased ja -aktivistid. Kirjutajate seas on ka karjalasi, kes elavad Soomes, Rootsis ja mujal.
“Mitte kunagi ei ole meil laval olnud nii hulgaliselt noori, paljudes ansamblites musitseerivad eri põlvkonnad koos. On tekkinud ka päris uusi kooslusi. See annab lootust, et järjepidevus ei kao, mis ongi hõimupäeva pidamise üks oluline mõte,” rõõmustas peakorraldaja.
XIII Seto kongressi peateema oli rahvana püsimajäämine olukorras, kus enamik setosid elab väljaspool ajaloolist kodumaad.
Dokumentaalfilmi maailmaesilinastus oli sel kevadel kahel festivalil korraga, CPH:DOX festivalil Taanis Kopenhaageni ja Kanada rahvusvahelisel dokumentaalfilmide festivalil Hot Docs.
Avalduse põhjuseks oli asjaolu, et õpikus on neenetseid loetud põlisrahvaks, venelasi aga rahvaks, kes on Jamali poolsaarele tulnud.
Jaanuaris kümneaastaseks saavas koolis on selle ühe asutaja Annela Laaneotsa sõnul praegu 13 last. Tundidest võtavad osa ka laste emad-isad ja vanaemad-vanaisad.