Valik sõnumeid, mis kõnelevad meie hõimurahvaste ja Fenno-Ugria Asutuse tegemistest. Meelepärase teema või kuupäevaga seotud uudiste leidmiseks saab kasutada juuresolevaid otsinguvälju.
Juunis 2021 valitud soome-ugri rahvaste konsultatiivkomitee esimees kõneleb FUA juubelinumbrile antud intervjuus lähemalt oma juurtest, rahvusest ja soome-ugri maailma tulevikust.
9. detsembril kohtus Venemaa Föderatsiooni president Vladimir Putin kodanikuühiskonna arendamise ja inimõiguste nõukoguga. Kohtumine äratas laialdast tähelepanu, sest tuntud režissöör Aleksandr Sokurov esitas presidendile julgelt …
Looduslikele pühapaikadele keskenduval rahvusvahelisel Hiite kuvavõistlusel pälvis 1000-eurose peaauhinna Saaremaa pühapaigast tehtud foto. Uurali rahvaste auhinna võitis Marimaa Arborõ küla hiie pilt, mille autoriks Oleg Ponomarjov.
Soome-ugri kultuuriprogrammi juhtinud Ave Grenbergi sõnul oli kultuuriaasta edukas ja tõi Mulgimaale palju tuntust nii kodumaal kui ka väljapool.
Fenno-Ugria Hõimuklubi tähistab sel aastal oma 20. tegevusaastat ning alustab uut hooaega kolmapäeval, 20. oktoobril.
14. oktoobril Tallinnas toimuv rahvusvaheline konverents toob hübriidvormis kokku sölkuppide, isurite, saamide, komide, soomlaste ja eestlaste esindajad. Ettekanded ja arutelud on nüüd ka järelvaadatavad.
"Venemaal ei saa endiselt vabalt kõnelda sellest, mida ingerisoomlastega on tehtud," märgivad näituse korraldajad.
Soome-ugri päeva korraldavad Riia Läti Selts, Fenno-Ugria, Liivi Liit jt organisatsioonid koostöös suursaatkondadegajuba kaheksandat korda.
Kevadel teist korda emaks saanud mari poetess Tatjana Toktarova tegi sünnitusmajast lahkudes midagi enneolematut – ta ehits kogu oma pere rahvuslikult. “Last peab mari vaimus kasvatama juba imikueas,” märks naine Mari Vabariigi ringhäälingule antud intervjuus.
Tänavuse ÜRO põlisrahvaste päeva teema on "Kedagi ei jäeta maha: Põlisrahvad ja väljakutse uuele ühiskondlikule leppele". Kuid milline on nende sõnade sisu?
Peo peakorraldaja Ave Grenbergi sõnul on Abja-Paluojale omistatud soome-ugri kultuurpealinna tiitel tõstnud märgatavalt nii siseriiklikku kui rahvusvahelist huvi Mulgimaa vastu ning aidanud tõsta piirkonna tuntust kõigi hõimurahvaste seas.
Ta kirjutas üle 30 teadustöö, koostas või toimetas üle 50 õpiku, sõnastiku, lugemiku ja metoodilise vahendi, arvestades seejuures mansi rahva sotsiolingvistilist olukorda.