Uudised

Tartu Ülikooli kaasprofessor Madis Arukask on suulise pärimuse uurimise kõrval tegelnud ka soome-ugri rahvaste kirjalike eepostega. 22.03 teeb ta Hõimuklubis sissevaate soome-ugri eeposte mitmekesisesse maailma.

Tasapisi on hakatud avaldama 2020. aastal Venemaal toimunud rahvaloenduse detailsemaid tulemusi (COVID-19 tõttu viidi rahvaloendus tegelikult läbi 2021. aastal). Rahvaloenduse järgi elas Komi Vabariigis 738 000 …

Soome-ugri kultuuripealinna tiitel jõuab esmakordselt Soome.

Fenno-Ugria nõunik Jaak Prozes kirjutab artiklis "Uurali rahvad ja Venemaa 2020. aasta rahvaloendus" (Sirp, 10.02.2023) soome-ugri rahvaste staatusest.

Jaak Prozes: “Üldiselt on Eesti inimene soome-ugri rahvastest informeeritud halvemini, kui eeldada võiks.” Soome-ugri rahvastele keskendunud ELU kursuse eesmärgiks on anda üliõpilastele ülevaade soome-ugri kultuuride tänasest olukorrast, tekitada huvi põlisrahvaste ning nende keelte ja kultuuride vastu ja süvendada arusaama oma keelest ja kultuurilisest identiteedist.

Kahe maailmasõja vahel alguse saanud traditsioonil on sügisestes kultuurikavades kindel koht kogu soome-ugri maailmas. Heidame pilgu Soomes, Ungaris ja Venemaa soome-ugri ühiskonnas toimunule.

Eestisoomlaste kultuurinõukogu esimees Taisto Raudalainen rääkis TLÜ tudengitele ingerisoomlaste saatusest.

Fenno-Ugria eestvõttel toimuv konverents püstitab küsimuse: milline on Karjala  tähendus täna – olles ajalooliselt soomlaste kultuurihäll ja venelaste geopoliitiline vallutus?

Tallinna Ülikooli kursuse “Reis ümber soome-ugri maailma” üliõpilased käisid teisipäeval Fenno-Ugrias. Ka sel korral said nad soome-ugri rahvastest midagi uut teada.

Fenno-Ugria õnnitleb juubeli puhul Kauksi Üllet ühe ütlemata isikliku kirjutisega. Sest just Ülle oli see, kes kandis Fenno-Ugria mõtted Lõuna-Eestisse! "Ega's muidu poleks täna setokestel ja võrokestel nii häid soome-ugri kontakte kuskilt võtta," on Jaak Prozes kindel.

Augusti keskel Paide arvamusfestivalil kõlanud aruetlu meie soomeugrilisest elurikkusest uues geopoliitilises olukorras ilmus kirjutatud kujul äsja kultuurilehes Sirp. Avaldame teksti täismahus.

15. oktoobrini avatud võistluse eesmärk on väärtustada esivanemate väepaikade kultuuri- ja looduspärandit, jäädvustada nende seisund ning suunata inimesi pühasid paiku külastama ja hoidma.