Valik sõnumeid, mis kõnelevad meie hõimurahvaste ja Fenno-Ugria Asutuse tegemistest. Meelepärase teema või kuupäevaga seotud uudiste leidmiseks saab kasutada juuresolevaid otsinguvälju.
IFUSCO põhilised teemavaldkonnad on keeleteadus, etnograafia, folkloristika, kirjandus ja ajalugu.
Mari režissööri Deniss Šablij film räägib uude kooli läinud mari poisist, keda tögatakse ja kiusatakse tema rahvuse pärast.
Murmanskis asuva Norra peakonsulaadi teatel esitas saami räppduo konkursil pala pealkirjaga Moajnas ‘Seejjtjaa’vr Bajas.
Juunis 2021 valitud soome-ugri rahvaste konsultatiivkomitee esimees kõneleb FUA juubelinumbrile antud intervjuus lähemalt oma juurtest, rahvusest ja soome-ugri maailma tulevikust.
Toimunust sai avalikkus esmalt teada anonüümse allika vahendusel, kuid hiljem leidis kuuldu kinnitust. Nüüd tegeleb juhtumiga politsei.
Noorteliikumine on soome-ugri koostöö oluline osa. Noortest oleneb keele arenemine, nad kannavad kultuuri ning annavad keeltele ja kultuuridele uut hingamist. Meie esindame mittetulundusühingut Hõimulõimed ja räägime oma tegevusest.
Fenno-Ugria Asutuse ajalugu jaguneb kahte perioodi: loomine ja tegevus enne Teist Maailmasõda (aastail 1927-1940) ning taastamine ja tegevuse jätkamine aastast 1991. Juuresolevas loetelus on märgilisemad hetked, nimed ja sündmused – meie aja lugu.
Konverentsi eesmärk on inspireerida kuulajaid talletatut oma uurimis- ja loometöös rohkem kasutama. Toimub ka Anu Raua nimelise stipendiumi üleandmine.
Venekeelne teos vaatleb udmurdi rahvakultuuri hetkeseisu ning näitab, kuidas globaliseerumisele vaatamata ja osalt sellele tuginedes on udmurdid suutnud alal hoida oma identiteeti ning edasi kanda rikast ja omanäolist kultuuri.
2021. aastal tunnustati aabitsat, luule- ja jutukogu. Auhind antakse välja teose eest, mille kirjanduslik ja keeleline tase on ekspertide hinnangul märkimisväärne ja mis seega aitab kaasa keele säilimisele ja arendamisele.
Karjala keele lüüdi murdes kirjutatud keskkonna arendamisega tegelevad paljud inimesed, eelkõige keeleteadlased ja -aktivistid. Kirjutajate seas on ka karjalasi, kes elavad Soomes, Rootsis ja mujal.
“Mitte kunagi ei ole meil laval olnud nii hulgaliselt noori, paljudes ansamblites musitseerivad eri põlvkonnad koos. On tekkinud ka päris uusi kooslusi. See annab lootust, et järjepidevus ei kao, mis ongi hõimupäeva pidamise üks oluline mõte,” rõõmustas peakorraldaja.