Uudised

Käesolevast aastast algab ÜRO poolt välja kuulutatud põliskeelte aastakümme, mille eestvedaja on UNESCO. Nii on ka seekordse Hõimuklubi fookus just põliskeeltel. Kohtume 16. veebruaril kell 17 – veebis!

Filmid on 13 minutit pikad ning viimased seitse lisati alles äsja. Filmi peategelased on mari rahvusest poiss Juketše ja tüdruk nimega Tatjana.

Murmanskis asuva Norra peakonsulaadi teatel esitas saami räppduo konkursil pala pealkirjaga Moajnas ‘Seejjtjaa’vr Bajas.

10. detsember on mari kirjakeele päev. Sel päeval 1775. aastal ilmus esimene mari keele grammatika.

Enam kui 15 aastat vepslasi ja nende rahvakultuuri uurinud TÜ kaasprofessor Madis Arukask mõtiskleb rahvus(t)e traditsioonilise keskkonna tuleviku teemadel.

Andrei Zubovi mälestustahvel ehib tema nime kandva lasteraamatukogu seina. Mihhail Lihhatšovi mälestustahvel kinnitati Permi-Komi Rahvusraamatukogu sissepääsu juurde. Mõlemal tahvlil on nende tsitaat.

Venekeelne teos vaatleb udmurdi rahvakultuuri hetkeseisu ning näitab, kuidas globaliseerumisele vaatamata ja osalt sellele tuginedes on udmurdid suutnud alal hoida oma identiteeti ning edasi kanda rikast ja omanäolist kultuuri.

Polaarjoone vahetus läheduses paiknev Krasnosölkupi küla on üka tähtsamaid sölkuppide keskuseid, mis asutati 1933. aastal sölkuppide laagripaiga Njarõi Matš kohale.

Ametisse astudes ütles Tatjana Mokšanova: "Ma soovin olla oma rahvale kasulik ja loodan, et minu töö aitab kaasa emakeele säilimisele ja arengule!“

Praegu sisaldab sõnaraamat 16 000 saamikeelset sõna, töö käib veel ebatäpsuste parandamisel ja sisu täiustamisel.

Karjala keele lüüdi murdes kirjutatud keskkonna arendamisega tegelevad paljud inimesed, eelkõige keeleteadlased ja -aktivistid. Kirjutajate seas on ka karjalasi, kes elavad Soomes, Rootsis ja mujal.

Autorid nägid raamatu kirjutamisega suurt vaeva, sest neil tuli selleks luua bessermani keele õigekirja normid. Selleks kasutati nii erinevate Udmurdimaa kui ka välismaa teadusinstitutsioonide abi.