Uudised

Murmanskis asuva Norra peakonsulaadi teatel esitas saami räppduo konkursil pala pealkirjaga Moajnas ‘Seejjtjaa’vr Bajas.

10. detsember on mari kirjakeele päev. Sel päeval 1775. aastal ilmus esimene mari keele grammatika.

Liivi lipu värvid sümboliseerivad randa, nagu näeb seda oma paadist merel olev kalamees: roheline mets, valge liiv ja sinine meri.

Andrei Zubovi mälestustahvel ehib tema nime kandva lasteraamatukogu seina. Mihhail Lihhatšovi mälestustahvel kinnitati Permi-Komi Rahvusraamatukogu sissepääsu juurde. Mõlemal tahvlil on nende tsitaat.

Polaarjoone vahetus läheduses paiknev Krasnosölkupi küla on üka tähtsamaid sölkuppide keskuseid, mis asutati 1933. aastal sölkuppide laagripaiga Njarõi Matš kohale.

Ametisse astudes ütles Tatjana Mokšanova: "Ma soovin olla oma rahvale kasulik ja loodan, et minu töö aitab kaasa emakeele säilimisele ja arengule!“

Praegu sisaldab sõnaraamat 16 000 saamikeelset sõna, töö käib veel ebatäpsuste parandamisel ja sisu täiustamisel.

Karjala keele lüüdi murdes kirjutatud keskkonna arendamisega tegelevad paljud inimesed, eelkõige keeleteadlased ja -aktivistid. Kirjutajate seas on ka karjalasi, kes elavad Soomes, Rootsis ja mujal.

Autorid nägid raamatu kirjutamisega suurt vaeva, sest neil tuli selleks luua bessermani keele õigekirja normid. Selleks kasutati nii erinevate Udmurdimaa kui ka välismaa teadusinstitutsioonide abi.

Muuhulgas mainis Handi-Mansi autonoomse ringkonna kuberner Natalia Komarova, et ÜRO peaassamblee kuulutas aastateks 2022-2032 välja põlisrahvaste keelte aastakümne.   

“Mitte kunagi ei ole meil laval olnud nii hulgaliselt noori, paljudes ansamblites musitseerivad eri põlvkonnad koos. On tekkinud ka päris uusi kooslusi. See annab lootust, et järjepidevus ei kao, mis ongi hõimupäeva pidamise üks oluline mõte,” rõõmustas peakorraldaja.

Soome-ugri päeva korraldavad Riia Läti Selts, Fenno-Ugria, Liivi Liit  jt organisatsioonid koostöös suursaatkondadegajuba kaheksandat korda.